Ain Ostra: ideede kopeerimisest on tähtsam nende teostamine

Vabaerakonna juhatuse liige Ain Ostra kirjutab vajadusest head ideed ellu viia.

Eelmisel nädalal pälvis avalikkuses suuremat tähelepanu erinevate erakondade lubadus, mis tähendas lasteaia kohatasu kaotamist ehk siis tasuta lasteaeda. Millegipärast omistas meedia selle automaatselt sotsidele, aga see ei ole päriselt tõene. Juba 2018. aasta kevadel avaldatud Vabaerakonna programmi seitsmendal leheküljel on kirjas: „14. Seisame selle eest, et igale lapsele oleks tagatud tasuta kodulähedane lasteaia- ja põhikoolikoht ning võimalus osaleda meelepärases huvitegevuses.“

Üldiselt ei ole Vabaerakonnal kombeks panustada tasuta asjade jagamisele. Tegelikult saame ju kõik aru, et igal asjal on hind ja kui seda pakutakse tasuta, siis tuleb see millegi muu arvelt. Miks siis ometi on Vabaerakond sellele libedale teele asunud? Eks ikka sellepärast, et juba ammu ei kahtle keegi selles, et lasteaed on haridusasutus ja Eesti Vabariigis on üldharidus kõigile riigi poolt pakutav tasuta teenus. Miks ometigi peab siis tasuma koha eest lasteaias, kui see on meie lastele esimene samm hariduse omandamise teel? Vabaerakonna seisukoht on, et ei peagi. Tore, kui samale seisukohale on jõudnud ka teised erakonnad, aga seda sotsidele omistada on muidugi vale. Sotsid on siin hoopis Vabaerakonda kopeerinud. Ent suures plaanis ei ole ju tegelikult vahet, kes head mõtted ellu viib, peaasi, et need saaks tehtud.

Vabaerakonna häid ideid on ennegi üle võetud ja ka ellu viidud ning see on ju ainult hea. Näiteks maksuvaba miinimumi jõuline tõstmine, mis oli Vabaerakonna 2015. aasta valimisprogrammis kesksel kohal ja on tänase koalitsiooni poolt ellu viidud. Nad suutsid sinna külge käkerdada küll suhteliselt keeruka ja arusaamatu astmelise tulumaksu arvestuse, mis IRL-i arvates sisaldab küll astmeid, aga samas ei ole astmeline, aga no ära tehti ju. Ups, mitte IRL, vaid Isamaa, aga suurt vahet ei ole, sest mõlemad arvavad, et astmeid sisaldav ei ole astmeline. Noh, olgu siis nii.

Kogu selle astmeid sisaldava mitte astmelise tulumaksu kehtestamisel avastati alles hiljem, et töötavad pensionärid ei sattunud mitte võitjate, vaid hoopiski kaotajate poolele. Keskerakonna sõnum pärast seda oli lihtne: „Mis te virisete, tänu palgale saate ju nagunii palju suuremat sissetulekut, kui mittetöötav pensionär“. Tõsi ta on, aga pension ei ole tulu selle klassikalises tähenduses. See on küll tulu, aga sellelt on maksud juba varasematel tööaastatel tasutud. Vabaerakonna seisukoht on, et pension ei tohi kuuluda maksustava tulu hulka ja peab pensionärile kätte jõudma maksuvabalt.

Tänane päevapoliitika paistab suhteliselt igav. Uusi ideid erakonnad ei paku ja pigem käib ideede üksteiselt ülelöömine. Reform ähvardab valijaskonda Keskerakonna tiivaripsutamisega EKRE-ga, Keskerakond ähvardab Reformi tiivaripsutamisega EKRE-ga, sotsid ähvardavad mõlemaga. Ja Isamaa arvab, et nemad on igavesed, aga pigem ikka igavad ja igavikku kaduvad. EKRE majandusprogramm on auklikum kui šveitsi juust ja rohelised lindistavad tõenäoliselt mõnda uut laulukest, sest see on siiani olnud ainus nende kampaaniaviis. Eesti200 saab küll meedialt ohtralt kajastust, aga enamasti paistavad nad silma millegi pätsamisega. Kas siis nime või mõne idee pätsamisega. Elurikkusega on nagu on. Hoian neile pöialt, aga pigem maanduvad nad kas Vabaerakonnas või rohelistes. Või mis veel tõenäolisem – jäävad õhku ega maandu üldse.

Vabaerakonnas on aga elumärke. Meil oli aega pidada sisevõitlust, vahetada esimeest ja valida uus juhatus. 2019. aasta valimiste kõige põnevam heitlus saab toimuma valimiskünnise läheduses. Kas Eesti200 saab erakonnaks ja ületab künnise? Ka kas Vabaerakonnal läheb hästi ja saadakse tugev vähemalt 12 saadikuga mandaat või läheb kehvasti ja künnis ei alistu? Mina usun Vabaerakonda, meid on Eestile vaja. Usu Sina ka!

Ain Ostra

Ain Ostra on Vabaerakonna juhatuse liige.