Alvar Tipp: Kas poliitikud peavad valijaid lollideks?

Alvar Tipp

Lugedes päevast päeva aina lubadusi, mida kõike erakonnad üksteise võidu lubavad, tihtilugu labaselt ka teiste pakutud lubadusi lihtsalt üle pakkudes nagu hasartmängus, tekib vägisi tunne, et kas tõesti peavad erakonnad ja poliitikud valijaid lollideks?

Keda on lihtne manipuleerida ja ümber oma sõrme keerata lubaduste ja mesijutuga? Olen mõelnud, et äkki peaksid valimised olema igal aastal, tõsi küll, siis ilmselt ei oleks vaja välireklaamile niipalju raha kulutada, aga vähemalt oleks oma lubaduste elluviimiseks kindel aeg.

Sel juhul ei saaks ka parteid igasuguste skeemide taha peitu pugeda, et miks seda ja toda lubadust ellu ei viidud? Või hakatakse 4 aastat tagasi lubatud valimislubadusi ellu viima vahetult enne uusi valimisi? Sarnaseid näiteid ei pea kaua otsima ning ei vaja erilist taiplikkust.

Mis takistab võimulolijaid praegu kõike tegemast?

Tulles tagasi pealkirja juurde, siis võib küsida, miks ma nii arvan. Põhjused on järgmised.: nimelt on meil hetkel valitsuses rõõmsas koosmeeles toimetamas ja Eesti elu paremaks tegemas Keskerakond, Sotsid ning Isamaa. Kui Isamaa välja arvata, siis lubatakse nüüd tasuta lasteaiakohti.

Aga mis on neid takistanud seda praegu tegemast? Juba kaks aastat on opositsioonierakonnad seda üritanud, aga nüüd viimasena Vabaerakonna algatusel läbis eelnõu Riigikogus isegi esimese lugemise, kuigi Keskerakonna liige Aadu Must oli soovitanud hariduskomisjonis seda eelnõud mitte toetada. Kuidas nii, enne valimisi takistame opositsioonierakondade häid algatusi ja siis selleks, et valijate hääli saada, lisame selle hea idee enda programmi? Tahaks Ansipilikult öelda – „Tule taevas appi!“. Äkki oleks hoopis targem selline lähenemine, et panete oma pead ja hääled kokku, võtate Eesti elu arendavad head seadused vastu ja siis enne valimisi saate hoopis reklaamida, et mida kõike head te ära tegite Eesti heaks.

Võimuparteid peavad valijaid ilmselgelt lolliks

Mitte aga nii, et „mida kõike me ära teeme, kui vaid saame valijatelt mandaadi“. Tuletan veelkord võimuparteidele meelde, teie olete ju praegu võimul ja teie saate neid seadusi vastu võtta!!! Usun, et heade ja vajalike seaduste vastuvõtmist ei takista ka ükski opositsioonierakond. Lugedes viimaseid uudiseid Reformierakonna kohta, siis ka nemad on viimasena üritanud sellele rongile hüpata, et valimislubaduste avalikustamisel mainiti, et Kaja Kallase ettepanekul lisati viimasel hetkel lubadus lubada üle Eesti tasuta lasteaiakohad. Viimati lubati tasuta lasteaedu vaid tallinlastele, aga ju seda ei peetud enam piisavalt atraktiivseks.

Jällegi võib märkusena öelda just Tartu kohta, kus on võimul kohalikul tasandil Reformierakond, et just seal on Eesti üks kalleimaid lasteaia kohatasusid. Miks on nii, et lubadused ja reaalne elu on kui kuu ja päike või öö ja päev? Jällegi näitab see, et poliitikud peavad keskmist valijal lolliks, keda annab kergesti ära petta.

Mida veel toredat lubatakse? Keskerakond lubab tubaka- ja alkoholiaktsiise hoida konkurentsivõimelisena. Lubatakse õpetajate keskmise palga tõusu 2000 euroni. Kas õpetajate hulka on siinkohal arvatud ka lasteaedade õpetajad/kasvatajad? Ma tahaks loota, et on, sest lasteaed on samuti väga tähtsa rolliga hariduses kui tervikus. Viimase n-ö jutumärkides toreda näitena oli Riigikogus arutusel Vabaerakonna eelnõu, mis oleks Eesti jaganud kaheks piirkonnaks. Tallinna ümbrus ja siis ülejäänud Eesti.  Selliste riigile kasulike jagamiste näiteid leiab meie lähinaabrite juurest, kus tänu sellisele kaheks jagamisele on riik saanud Euroopa liidust nagu korraliku dopingusüsti. Sellel ajal oli saalis vaid 35 riigikogulast. Selline riigi arengu suhtes vastutustundetu käitumine ei jäta väga palju ruumi mõteteks, et mida need poliitikud Eestist päriselt arvavad.

Ootamatud meelemuutused või silmakirjalikkus?

Hästi lihtsustatult öelduna oleks tähendanud Eesti kaheks piirkonnaks jagamine seda, et vähem arenenud piirkond peaks erinevateks projektideks omafinantseeringuteks tasuma 15%, ning arenenud piirkond 45%. Nüüd siis on kogu Eesti endiselt üks ja arenenud piirkond ning peavad leidma 45%, olgu selleks siis Kihnu saar, Tallinn, Narva, Võrumaa või Uugametsa. Huvitava lõpupunktina lisan veel, et paar päeva hiljem kui Vabaerakond juhtis sotsiaalmeedias poliitikute kahepalgelisele käitumisele tähelepanu siis Sotsiaaldemokraadid muutsid kibekiirelt meelt. Või lihtsalt muutis tuul suunda? Ei oskagi kohe midagi arvata sellest meelemuutusest! Kui see oleks artikkel huumorirubriigist siis oleks see isegi natuke naljakas, aga paraku ei ole. Igatahes, valijad, ärge laske end lollitada ja Viplala kombel ära tinistada. Mõelge peaga, mõelge lubaduste taha ja nende tagamaade üle. Mõelge, kas teatud lubadusi oleks olnud võimalik soovi korral ka juba varem täita, mitte oodata valimiseni. Ja peamine, kas sõnad ja teod ka kokku lähevad?  Viimaseks punktiks – kuigi lubatakse maksurahu ja et kindlasti uusi makse ei tule, siis kusagilt peab see raha ju tulema, mis rahastab kõiki neid vahvaid ja kulukaid lubadusi?

Aga ikkagi, kust see raha tuleb?

Alvar Tipp kandideerib Vabaerakonna Tartu piirkonnas