Vabaerakonna juhatuse liige: Marrakechi kokkulepe kutsub üles globaalseks rahvaste rändeks

Ants Erm

ÜRO globaalse kokkuleppe turvalisest, korraldatud ja regulaarsest migratsioonist heakskiitmisele on oodatud ka Eesti president Kersti Kaljulaid.

Sisuliselt on see üleskutse rahvaste rändeks ning globaalne kokkulepe (Global Compact for Safe, Orderly and Regular Migratsion) on kavas heaks kiita 11. – 12. detsembril Marokos Marrakechis. Kuigi see 34-leheküljeline 1664 sõnast koosnev kokkulepe  rõhutab korduvalt ja korduvalt inimõiguste deklaratsioonis kirjeldatud väärtusi ja sisaldab üleskutseid hoida inimelusid, hoida lapsi ja naisi ja võidelda inimkaubandusega, ei saa kokkuleppe üldise suunitlusega nõustuda. Kokkulepe ignoreerib põlisrahvaste õigust oma kodumaale: riikide õigusi formaalselt küll aktsepteeritakse, kuid pidevalt rõhutatakse kohustust muuta seadusandlust ja väärtushinnanguid vastavalt kokkuleppes püstitatud eesmärkidele. Nendest eesmärkidest paljudega on aga raske nõustuda. Mõned näited.

1. Kogu kontseptsioon on üles ehitatud valele ajaloolisele visioonile – “Ränne on olnud ajaloo jooksul inimkogemuse osa ja me tunneme, et see on globaliseeruvas maailmas heaolu, innovatsiooni ja säästva arengu allikas ning et neid positiivseid mõjusid saab optimeerida rände juhtimise täiustamisega “. Tõepoolest, ränded on muutnud maailma, aga et see on positiivsete mõjudega heaolu, innovatsiooni ja säästva arengu osa… Valdavalt on rändega kaasnenud ikka sõjad, röövimised, tapmised ja orjastamine, nii ebameeldiv kui seda ei ole tunnistada.

2. Kokkulepe rõhutab pidevalt kõigi migrantide, nii sõja- ja majanduspõgenike kui tööotsijate õigusi, kuid unustab ära rahvusriigid ja põlisrahvaste õigused oma kodumaale. Näiteks on kokkulepe vastuolus mitmete riikide, sh. Eesti Vabariigi kodakondsuse aluspõhimõtetega. Üks näide: “tugevdada meetmeid kodakondsusetuse vähendamiseks, sealhulgas sisserändajate sündide registreerimise kaudu, tagades, et naised ja mehed saaksid võrdselt oma kodakondsust oma lastele, ja pakkuda kodakondsust teise riigi territooriumil sündinud lastele, eriti olukordades, kus muidu laps oleks kodakondsuseta”.

3.  Rahvaste rändamist ilustatakse tekstis läbivalt, üks näide: “Me kohustume veelgi tugevdama kõikide ühiskonnaliikmete heaolu, minimeerides ebavõrdsust, vältides polariseerumist ja suurendades üldsuse usaldust rändega seotud poliitikate ja institutsioonide vastu, tunnistades, et sisserändajad on täielikult integreerunud paremini, et aidata kaasa õitsengule “. Maailmapraktika ei näita seda, et ühiskondade õitseng põhineks sisserändel, enamasti on see probleemiks sisserändepiirkondade põlisrahvastele.

4. “Me kohustume kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusaktidega kaotama igasugused sisserändajate vastu suunatud diskrimineerimise, hukkamõistu  ja tõrjumise ilmingud, rassismi, rassilise diskrimineerimise, vägivalla, ksenofoobia ja sellega seonduva sallimatuse ja leppimatuse vormid. Lisaks oleme võtnud kohustuse edendada avatud ja tõenduspõhist avalikku diskursust rände ja sisserändajate üle ühiskonna kõigi osapoolte vahel, mis tekitab sellega seoses realistlikuma, humaansema ja konstruktiivse ettekujutuse.” Esiteks on see eesmärk üldisem ja ei puuduta sugugi ainult sisserändajaid, vaid kõiki inimesi, sh põlisrahvust.  Teiseks ei ole seda ülesannet võimalik täita – selle poole võib püüelda. Kolmandaks, viimane lause kutsub üles tõde moonutama ehk igal juhul edendama vaid ühte ametlikku ideoloogiat (diskursust!). “Tõenduspõhine” on küll sõna mis sellesse konteksti ei sobi. Võetud kohustuse realiseerimiseks nähakse muuseas ette järgmine meede: “edendada meediaväljaannete sõltumatut, objektiivset ja kvaliteetset aruandlust, sealhulgas internetipõhist teavet, sealhulgas ajakirjanike teadlikkust ja haridust rändega seotud küsimustes ja terminoloogias, investeerimist eetilistesse aruandlusstandarditesse ja reklaami…” . Selles kontekstis on see selge üleskutse sõna- ja ajakirjandusvabaduse piiramiseks.

5. “Edendada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mis on suunatud päritolu-, transiidi- ja sihtkoha kogukondadele, et teavitada üldsust arusaamadest ohutu, korraldatud ja korrapärase rände positiivsest panusest teaduse ja faktide põhjal” . Tegemist on üleskutsega faktide ja teadustulemuste valikuliseks kasutamiseks.

Terve Eesti heaks!

6. Väide “me kohustume andma sisserändajatele ja diasporaatidele võimaluse tõhustada nende panust arengusse ja kasutada rände eeliseid säästva arengu allikana, kinnitades veel kord, et ränne on mitmemõõtmeline reaalsus, mis on olulise tähtsusega päritolu-, transiidi- ja sihtriikide säästva arengu jaoks” põhineb järjekordselt kontrollimata eeldusel – arusaamatuks jääb, kuidas rahvaste rändamine aitab kaasa säästvale arengule?

7.  Deklareeritakse “et kõik oleme päritolu-, transiidi- ja sihtriigid. Lisaks kohustume võtma ühiseid meetmeid, et lahendada iga riigi ees seisvad väljakutsed selle ülemaailmse kokkuleppe rakendamiseks, rõhutades eelkõige Aafrika riikide, vähem arenenud riikide, arengumaade, väikeste saareriikide ja keskmise sissetulekuga riikide ees seisvaid väljakutseid.”.  Väide, et kõik riigid on ühtviisi päritolu-, transiidi- ja sihtriigid on ilmselge tegelikkuse moonutamine, samuti, ei saa nõustuda, et vähese sissetulekuga riikide probleemide lahenduseks saab olla väljaränne.

8. Rakendamiseks ja suutlikkuse suurendamiseks luuakse muuhulgas ” esialgse rahastamise käivitusfond projektipõhiste lahenduste elluviimiseks” ja rakendatakse “globaalset lepingut koostöös sisserändajatega, kodanikuühiskonna, sisserändajate ja diasporaade organisatsioonidega, usuorganisatsioonidega, kohalike omavalitsuste ja kogukondadega, erasektoriga, ametiühingutega, parlamendiliikmetega, riiklike inimõigusinstitutsioonidega, Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu liikumisega, akadeemiliste ringkondade, meedia ja muude asjaomaste sidusrühmadega“ – sellega on ära kirjeldatud kogu arsenal, mis rände propageerimiseks tööle kavatsetakse panna, kusjuures finantseeritakse seda kampaaniat eelkõige rände sihtriikide rahaga!

Olukorras, kus nii Euroopa kui Ameerika Ühendriigid seisavad silmitsi üle jõu käivate rändevoogudega, on sõnum, mis selle kokkuleppega maailmale saadetakse, hukutav. Sisuliselt saadetakse sõnum, et tulge kõik, meil on teid vaja, et te tuleksite ja päästaksite maailma. Aeg oleks õppust võtta, mis on selliste üleskutsete tagajärg – rände transiitriigid Itaalia, Ungari ja Austria on seda omal nahal tunda saanud ja ei kavatse Marrakechi foorumil osaleda, samuti USA. Eesti võiks nendega liituda.

Ants Erm,

Vabaerakonna juhatuse liige

Vabauudised

Vabauudised on online uudiste- ja arvamuslugude portaal. Vabauudistes avaldatud seisukohad jms võivad aga ei pea vastama Vabaerakonna omadele.