Enn Meri: toetuseks ja täienduseks tööandjate manifestile

Tööandjate manifesti „Ajaga võidu“ mitmed punktid on mulle kui ettevõtjale ja Vabaerakonnale meelepärased.

Esmalt tööjõu problemaatika. See pole mitte ainult demograafiline küsimus, vaid ka haridusprobleem. Meie haridussüsteem on ülesehitatud põhimõttele, et „inimene peab õppima seda, mida ta tahab“. Sageli ei arvestata meie majanduse või Eesti riigi vajadustega. See toob kaasa tööjõu ülepakkumise mõnedel erialadel nagu ka alapakkumise teistel erialadel.

Üldistades võib öelda, et Eestis alahinnatakse kutseharidussüsteemi ja ülehinnatakse kõrgharidussüsteemi. Paljude meelest peaks nende lapsed omandama kõrghariduse, ükskõik mis alal ja mis õppeasutuses. Halvemal juhul koolitame inimesi, kes oma valitud erialal Eestis tööd ei leia. Ja kes peavad siis tööle minema kas välismaale või koolitama end ümber mõnele teisele ametile.

Lahendusi selle probleemile tuleb käsitleda kompleksselt. Kindlasti peaks riik hakkama tegema koolitusplaane koostöös erasektoriga. Mille raames pannakse ühiselt paika, mis laadi väljaõpet vajatakse järgmise 5 aasta jooksul ning kui suur on koolitatud kaadri vajadus. Nende vajaduste järgi jagatakse siis haridussüsteemis ressursse ja määratakse erinevate erialadele kohti.

Vältima peaks erialade dubleerimist, mis  täna on sagedane eri kõrgkoolide vahel. Kõrgharidus muudetakse tasuliseks ning üliõpilaste koolitus- ja elamiskulude katmiseks õppimisajal luuakse õppelaenusüsteem. Õppelaenu limiit peab olema piisav selleks, et üliõpilastele poleks vaja õppimise ajal töötada (v.a. suviti). Õppelaenu tagasimakse periood peaks olema 25 aastat ja laenuintress võiks olla Euribor + 1 %. Mõnede eriti kulukate haridusalade (nt. arstiteadus, lennundus, jne.) üliõpilastele kantakse osa saadud õppelaenust maha, kui nad on töötanud vähemalt 5 aastat Eestis peale kõrgkooli lõpetamist.

Tööturg peab olema paindlikum

Probleem on ka noorte inimeste suviti tööle võtmisega. Noored tahaksid tulla, aga meie töökaitseseadused piiravad rangelt noorte inimeste tööaega. Vastavad seadused tuleb üle vaadata. Noorel inimesel on ainult hea töölkäimisega harjuda.

Välistööjõu suhtes leian, et spetsialistide  hulka võiks küll tõsta, aga riik peaks ka panustama meie olemasolevate inimeste täiendõpe ja ümberkoolitamise peal. Kasutada võiks meie kutseharidussüsteemi.

Eesti keele mitteoskamine on ka osa tööjõuproblemaatikast ja saan ainult toetada manifestis ette pandud üleminekut ühtsele Eesti koolile. Seda oleks pidanud tegema juba 27 aastat tagasi, aga poliitikutele puudus julgus. Loodame, et nüüd on seda rohkem.

Töötervise valdkonnas leian, et ettevõtetel tuleks erisoodustusmaks töötajate tervist toetavate kulude peal ära kaotada.

Riik olgu hea toetaja

Eesti on väike riik ja ei saa ise kõike asju teha. Riik koostöös  majandusorganisatsioonidega peaks analüüsima olemasolevaid ressursse (inimesed, oskused, toorained, jne.). Sellest lähtuvalt valitaks prioriteedid, kuhu võiks panustada teadus- ja arendustegevus ning haridus. Väga tähtis on aktiivselt tegeleda uute turgudele sisenemisega ja seal tegutsevate ettevõtete arendamisega.

Nõustun, et seaduste arv tuleks vähendada ja nende tekste lihtsustada. Manifestis pakutud avaliku sektori töötajate arvu vähendamine ligi 3000 inimesi aastas 10 aasta jooksul on kindlasti võimalik. Tähtis on, et vähendataks riigiametite kesktaseme bürokraatide, mitte aga tervishoiu, korrakaitse, päästeameti ja muude ametkondade operatiivtöötajate arvu.

Ning kindlasti peab lihtne Eesti maksusüsteem ka edaspidi lihtne olema. Sotsiaalmaksud on meil suhteliselt kõrged ja neid peaks vähendama. Kuna olen arvamusel, et üldine maksukoormus peaks jääma samaks, pakun lahenduseks maksude ümberjaotamist. Sotsiaalmaksu vähendamist tuleks kompenseerida kinnisvaramaksuga kommertskinnisvarale. Eraisikute kinnisvara väärtusega alla 200 tuhande euro peaks jääma maksuvabaks. Aga on ka teisi variante maksupoliitika tasakaalustamiseks.

Vabaerakond on igati valmis panustama tööandjate manifestis toodud mõistlike ettepanekute realiseerimisse.