Heiki Lill: debatt riigikaitse üle olgu ratsionaalne

Vabaerakonna Tartu piirkonna juhatuse esimees Heiki Lill analüüsib riigikaitse alast debatti alanud valimiskampaanias.

Valimiskampaania on käimas ning erakonnad teevad üha jõulisemaid avaldusi. Äsja saime riigikaitse teemal teada kaks uudist. Esiteks tahab Keskerakond  politseist eraldada piirivalve ning hakata piiri valvama ajateenijatega. Ning teiseks tahab Isamaa tõsta kaitsekulutusi 2,16% pealt 2,5%-ni.

Leian, et piirivalve eraldamine politseist on iseenesest mõistlik. Selle tulemusena saavad mõlemad  ametkonnad endale selged sihid tagasi, keskenduda oma tegemistele ega pea enam tegelema mitme erineva suunaga. Samuti pole enam inimestel segadust, et mida teeb politsei ja mida piirivalve.

Samas on aga ajateenijate kaasamine piiri valvamisse natuke lihtsameelne lähenemine. See ei täidaks eesmärki õpetada välja reserviste kaitsejõudude tarvis ega saaks sellest reaalset kasu ka piirivalve. Kui, siis ehk ainult ajutiselt alamehitatuse kompenseerimiseks. Seda kõike põhjusel, et ajateenija on siiski ainult AJAteenija. Tal on peale baasväljaõpet teenistuses umbes 6 (9) kuud. Selle aja sisse jäävad veel erinevad erialaõpped ja kokkuharjutamised, seega aega piiri valvamiseks jääks üsna vähe.

Lisaks veel ka motivatsioon. Kui inimene on pandud kohustuslikus korras tegelema üpris vastutusrikka ülesandega, siis peab olema üsna selge ka selle inimese soov täita oma ülesannet igati eeskujulikult. Ajateenistusse võetakse kõiki nõuetele vastavaid Eesti riigi kodanikke. Samas võib laiahaardelise kaasamise tulemusena saada kaasatud ka koostöösse mitte nii hästi suhtuvaid isikuid. See omakorda võib anda tõsiseid tagasilööke.

Kaitsekulutuste tõstmisese ettepanekust aga kumab läbi valimispopulism. Kõlab ju uhkelt, et tõstame kaitsekulutusi?! Samas ei tulnud ettepanekust välja, kust see raha võetakse ning millele kavatsetakse seda kulutada. Kaitsejõud pole müstiline auk, kuhu aga viskad raha sisse ja turvatunne paraneb. Raha tuleb ka mõistlikult kulutada. Seega on esmalt tarvis enesele selgeks mõelda, kust king parajasti pigistab. Ja miks.

Olen näinud ja näen tänagi, kuidas Kaitseväe võimekuse suurendamiseks kulutatakse suurtele projektidele suuri summasid. Samal ajal on tegemata väikesed kulutused, et saaks kasutada neidsamu „suuri võimekusi“. Kui ikka harjutamise juures tuleb esmalt üksusel mõelda alternatiivide peale ning tõdeda fakti, et kaitseväel ei ole võimekust tagada esmast tehnilist varustust, siis on ju suurte summade kulutamine üsna kohatu. Seega ennem kui tõstetakse kaitsekulutusi ja planeeritakse suuri investeeringuid, tuleb välja uurida nii hetkeolukorda kui tulevikuperspektiive. Vastasel juhul võib tekkida olukord, et raha on, aga kulutada ei oska millelegi mõistlikule.

Kindlasti peavad ettepaneku tegijad konkreetselt ära näitama katteallikad sedavõrd suurele (0,34% SKTst) kulutuste suurendamisele.

Heiki Lill

Vabaerakonna Tartu piirkonna juhatuse esimees.