Heli Künnapas: ärge nõustuge suveleitsakus läbiviidavate rumalustega!

Vabaerakond Pärnus allkirju kogumas

Ja siis ma seisangi koos teiste vabaerakondlastega keset laadaplatsi ja ütlen inimestele, et tuleks vähendada ministrite kohti, nii et meil ei oleks enam ühes ministeeriumis topeltministreid (ja nende nõunikke!).

Selle aasta mõnusatel suvekuudel olen korduvalt koos teiste vabaerakondlastega käinud telgiga laatadel ja muudel üritustel. Kogume sel suvel allkirju meie algatusele, et riigivalitsemises tuleks kulutusi vähendada. Vabaerakond on esitanud mitu eelnõud neil teemadel, kuid opositsioonis olles on teatavasti väga keeruline neid läbi suruda. Nii vajamegi rahva toetust.

Samal ajal kostitavad uudised meid järjest põnevamaks ja põnevamaks muutuvate teadetega. Sellised vahvad “väikesed” asjad, mis suvekuumuses ja väidetavalt vaiksel hapukurgihooajal lihtsalt ära tehakse. Segasest tasuta ühistranspordist ei jõuagi enam rääkida. Pealegi on ilmne, et pärast valimisi ning keskerakondliku valitsuse langemist ei ole ka käesoleva süsteemi riiklik rahastamine enam sugugi nii kindel. Ja lugu hakkab jälle otsast peale…

Müstilisem on aga Haigekassa ja Töötukassa nimevahetus. Esimest korda uudist lugedes küsisin küll endalt, et kas mina olen liiga kaua imeliselt sooja päikese käes seisnud? Siis aga lugesin uuesti, et tegelikult on sellist muudatust kusagil mingites ringkondades juba ammu arutatud. Me räägime peaaegu 900 000 eurost lihtsalt nime vahetamisele? Ajal, kui mõlema asutuse abivajajateni jõudmise võimekus üha väheneb? Ikka väidetava ressursside puuduse tõttu? Ajal, kui mitmes Eestimaa piirkonnas saab sünnitamisest eralõbu ja lapsi sooviva perekonna isiklik mure? Ikka seetõttu, et riigil pole raha, et mitmes piirkonnas sünnitamiseks vajalik abi tagada.

Taaskord olukord, kus tahaks kõige kõrgema mäe tippu tõusta ja karjuda: “Kes siin riigis otsuseid teeb?” Ainult, et Eestis on mäed olematud, seega…

Ministrid ilmselt meil mõistlike otsuste tegijad ei ole. Peaminister Ratase ajal on vahetunud juba 8 ministrit. See tähendab, et ilmselgelt on meil vähemalt 8 ametikohta, millel uus töötaja pole jõudnud veel sisse eladagi, kuid juba on pidanud tegema otsuseid, mis meid kõiki puudutavad. Kas ministrikohta vastu võttes ei suuda need inimesed endale selgeks teha, et see on maksimaalselt nelja-aastane kohustus ja vastutus? Kas rahvas pole väärt stabiilsust? Ehk siis pigem on õige küsida- kes tehtud otsuste eest vastutab?

Ja siis ma seisangi koos teiste vabaerakondlastega keset laadaplatsi ja ütlen inimestele, et tuleks vähendada ministrite kohti, nii et meil ei oleks enam ühes ministeeriumis topeltministreid (ja nende nõunikke!). Samuti on vaja vähendada erakondade rahastamist riigieelarvest ehk meie käest kogutud maksudest, mida saaks reaalselt otse inimestele osutatavate teenuste jaoks kasutada. Kokku saab hoida ka riigikogulaste kuluhüvitistest. Vabaerakonna poolt esitatud eelnõus on hetkel ettepanek vähendada kuluhüvitisi 30 protsenti. Need on kõik summad, mis on võimalik reaalselt kokku hoida ning mõistlikult mujale kasutada. Kolme eelnõu peale kokku oleks võimalik säästa riigivalitsemiselt peaaegu 4 miljonit eurot.

Hea meel on, et rahva toetust näitavad 1000 allkirja on peagi koos. Kurb on aga see, kui palju kuuleme inimestelt, et nemad ei viitsi, ega soovi enam midagi teha. Et nagunii mitte midagi ei muutu.

Ühelt poolt on selline suhtumine mõistetav, sest nagu ütlesin, isegi tahaks pidevalt teada, et kust tulevad otsused, mida meil tehakse? Ja kuidas sellised asjad läbi lähevad? Teisalt- kui lugeda artiklit, et valimistele minnakse meil vanamoodi ja uuematel tulijatel võimalust pole, siis tuleb meelde lause, et iga rahvas on oma valitsejaid väärt.

Mõne ministri puhul on ehk tõesti mõistlikum, et ta rumalate otsuste tegemise sellel ametikohal lõpetab. Müstiline on aga see, et nii vastutustundetult käitunud inimene võiks järgmistel valimistel taas hääli koguda. Pettunud inimestelt oleme sel suvel kuulnud palju, et tuleks kõik kuluhüvitised kaotada ja ministrikohad samuti.

Aga hakkame kusagiltki pihta. Ära ole vaikides nõus rumalustega, mida suvises leitsakus püütakse ära teha! Lõppema peab olukord, kus keegi ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes teatud muudatusega nõus oleks, aga need ikka ära tehakse!