Ivo Rull: semukapitalismist Viimsi näitel

Viimsi volikogu opositsiooni juht Ivo Rull kirjutab plaanist viia Viimsi raamatukogu 10 – 15 aastaks üüripinnale. Selle aja jooksul peab vald maksma eraettevõtjale üüri kokku 3,3 – 4,9 miljonit eurot. Samas suurusjärgus summa eest raamatukogule oma maja ehitamist Viimsi võimuliit arutada ei soovi.

Jutte sellest, kuidas just kohalikul tasandil tehakse otsustajate poolt avaliku rahaga kingitusi oma ärisõpradele, liigub mitmeid. Sellist nähtust on hakatud kutsuma semukapitalismiks. President Toomas Hendrik Ilves kirjeldas oma 2007. aastal peetud vabariigi aastapäeva kõnes antud nähtust järgmiselt: „Me teame mõistet ”ringkäendus”, kus poliitikud suunavad tellimusi firmadele, kes omakorda toetavad neid abistanud poliitikuid. Sellele fenomenile on hiljuti antud kujundlikumgi nimetus: semukapitalism. Kui turukonkurentsi ja parimaid pakkumisi hakkavad asendama parteisuhted, siis toob see varem või hiljem kaasa krahhi. Õlitehas, maadevahetused, riigiasutuste rendilepingud, suvilatehingud, parkimise korraldamine ja koolimajade remont – kõik need märksõnad viitavad korruptsioonihõngule ja läbipaistmatule sahkerdamisele.”

Abstraktsete juttude ilmestamiseks toon aktuaalse semukapitalismi näite. Vahetult jõulude eel koguneval Viimsi volikogul on kavas vormistada üks omapärane jõulukingitus. Mis soovitakse suunata Moskvas resideeruvale eraettevõtjale, kelle poolt Viimsi rajatud kaubanduskeskuses seisab juba aasta aega lahmakas poepind tühjana. Nüüd on osal Viimsi võimuliidust plaan üürida see pind kümneks kuni viieteistkümneks aastaks kohalikule raamatukogule. Et raamatukogu saaks omale senisest avaramad ruumid käidavamas kohas. Pealtnäha ju päris kobe plaan?

Paraku on selle kava tagamaad enam kui küsitavad. Kui raamatukogule üüritakse pind 10-ks aastaks, läheb see vallale maksma 3,3 miljonit eurot. Kui 15-ks aastaks, siis ligi 5 miljonit eurot. Pole vaja olla ehitusspetsialist järeldamaks, et mõistlikum oleks Viimsi vallal sama raha eest ise ehitada omale uus raamatukogu hoone. Sest 10 või 15 aasta pärast on üüriraha läinud eraettevõtjale, aga vallal pole ikkagi kohta, kus raamatuid hoida ning lugejatele erinevaid hariduslikke võimalusi pakkuda.

Miks siis ikkagi Viimsi võimuliit eelistab raamatukogu viia pikaajalisele üüripinnale? Olen seda korduvalt küsinud erinevatelt vallaametnikelt, sealhulgas vallavanem Siim Kallaselt. Saadud vastused on võimalik üldjoontes koondada kolme rühma. Esiteks väidetakse, et asjaga on kiire. Tänasel pinnal lõppeb raamatukogu rendileping järgmisel suvel. Teiseks öeldakse, et välja pakutud üüripind on erinevatest variantidest kõige sobilikum. Ning kolmandaks selgitatakse, et Viimsi vallal puudub täna võimekus ise raamatukogule oma hoone ehitamiseks.

Kõik need väited on pehmelt öeldes demagoogilised. Täna tegutseb Viimsi raamatukogu vallale kuuluva ettevõtte hoones ja need ruumid on tõesti kitsad. Aga kui vallavõimul oleks tahtmist, saaks seal raamatukogu tegutsemise aega pikendada kuni uue maja valmimiseni. Teiseks on Viimsi vallavõim rikkunud volikogu otsust, mis nägi ette raamatukogule uue pinna otsimisel vähemalt kolme alternatiivse variandi leidmist. Möödunud suvel kuulutati välja üüripinna leidmiseks konkurss, kuhu laekus vaid üks pakkumine. Kaubanduskeskuselt,  kelle esindajatega oli abivallavanem juba aasta algusest pidanud läbirääkimis raamatukogule pinna üürimiseks. Ning kolmandaks on Viimsi vallal olemas nii raamatukogu ehitamiseks sobilikud krundid kui selle rajamiseks vajalik laenuvõimekus. Olnuks tahtmist, saanuks juba tänaseks raamatukogule projekteerida lisapinna Viimsisse rajatava Noorte Talentide Kooli juurde.

                                    Mis tegelikult toimub?

Tegemist on paraku tüüpilise semukapitalismi näitega. Tänases Viimsi keskuses asub ühel ringristmikul kolm erinevat kaubanduskeskust. Ühel neist ei lähe eriti hästi, juba aastajagu seisab seal ligi 2700 ruutmeetrit kaubanduspinda tühjana. Paari aasta eest erastati kummaliselt kiirelt kaubanduskeskuse taga asuv staadion. Antud tehing lõi kired lõkkele kahe kohaliku kinnisvaraärimehe vahel. Kuriteoteated prokuratuuri, mitmed tsiviilhagid ja pikaleveninud kohtuvaidlus on viinud selleni, et täna on staadion sama mahajäetud ning räämas kui enne erastamist. Ei ole sinna ehitatud ei kortermaju ega kontoreid. Ning nende kerkimise perspektiivis rajatud kaubanduspindadele Viimsi Marketis napib nüüd nii ostjaid kui müüjaid.

Ilmselt esitleti Viimsi Marketi rajajale kunagi visiooni, mille kohaselt hakkab keskus asuma keset kaubandusele soodsat taristut. Kuna nii pole läinud, siis on investori vaates antud katteta lubadusi. Kurb, kui selliseid äriskeemide luhtajooksmisi soovitakse kompenseerida avaliku raha eest sõlmitava pikaajalise üürilepinguga.

Viimsi raamatukogu üüripinnale suunamise protsessiga pole rahul isegi mitte kõik võimuliidu esindajad. Lisaks opositsioonile on ka kolm ettevõtja taustaga Reformierakonna  volinikku sellisele semukapitalismile seni vastu hääletanud.

Kas Viimsi võimuliidul õnnestub volikogus semukapitalistlik jõulukingitus läbi suruda, selgub lähiajal.

KRONOLOOGIA

  • Kui 2017/2018 aasta talvel kolis Decora ehituspood Viimsi Marketist välja, siis ettevõtte haldusdirektor Urmas Udumäe kinnitusel uuriti juba siis, kas vabanev pind sobiks raamatukoguks.
  • 26.01.18 käisid valla esindajad Viimsi Marketi ruumidega tutvumas ja kinnitasid nende põhimõttelist sobivust Viimsi raamatukogu jaoks.
  • 14.02.18 tegi Viimsi Marketi omanik vallale pakkumuse ruumide üürile andmiseks koos omapoolsete ettepanekutega üürilepingu põhitingimuste (üür, lepingu tähtaeg) osas.
  • 16.03.18 teatas abivallavanem Annika Vaikla, et on huvitatud Viimsi Marketi poolt pakutud ruumidest keskuse I ja II korrusel ning soovib alustada läbirääkimisi lepingu tingimuste osas.
  • 16.03.18 edastas Viimsi Market vallale üürilepingu esialgse projekti, misjärel pidasid pooled mitme kuu vältel läbirääkimisi lepingu tingimuste üle. Seejuures tegutsesid pooled teadmisega, et ruumide viimiseks Viimsi raamatukogu vajadustele vastavasse seisundisse tuleb omanikul teha ümberehitustöid. Esialgne eesmärk oli jõuda üürilepingu sõlmimiseni hiljemalt mais 2018 tingimusega, et ruumid antakse vallale üle ja vald alustab omanikule üüritasumist hiljemalt 1. septembril.
  • Mais 2018 teatas Viimsi vald, et korraldab ruumide ümberehitustööd ise, mis eeldab vallapoolt sellekohase hanke läbiviimist.
  • 29.05.18 edastas vald Viimsi Marketile ka omapoolsete muudatustega üürilepingu projekti, millest tulenevalt eeldas Viimsi Market, et pooltel ei ole muid kokku leppimatatingimusi peale ümberehitustööde teostamisega seotud tingimuste.
  • 31.05.18 teatas abivallavanem Annika Vaikla Viimsi Marketi esindajatele, et peab üürilepingu sõlmimiseks vajalikuks Viimsi vallavolikogu otsust ning et vastav küsimus võetakse 19. juuni vallavolikogu istungi päevakorda.
  • 19.06.18 otsustas Viimsi volikogu üksmeelselt anda  Viimsi vallavalitusele ülesandeks uute ruumide leidmine. Ivo Rulli ettepanekul lisati volikogu otsusesse, et vallavalitsus peab volikokku tooma vähemalt 3 alternatiivset lahendust/pakkumist.
  • Konkurss Viimsi raamatukogule üüripinna leidmiseks kuulutati välja juulis 2018.
  • Juulis 2018 külastasid Viimsi vallavalitsust Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo töötajad, et tutvuda konkursi tingimustega.
  • 26.07.18 algatavad Ants Erm, Mari-Ann Kelam, Oliver Liidemann, Priit Robas, Ivo Rull ja Jan Trei petitsioon.ee ja rahvaalgatus.ee keskkondades allkirjade kogumise Viimsi Raamatukogule oma maja ehitamiseks.
  • Viimsi raamatukogu üüripinna konkursile laekus 21.augustiks k.a. vaid üks pakkumine Viimsi Marketilt.
  • 10.09.19 saadab Viimsi Marketit esindavadvokaat Marko Kaevando Viimsi vallavalitsusele kirja, milles viitab, et juba jaanuaris-veebruaris pidasid Viimsi vald ja Viimsi Market läbirääkimisi raamatukogu üürilepingu sõlmimiseks.
  • 09.10.18 toimub Viimsi volikogus hääletus Viimsi Raamatukogule ruumide üürimise teemal. 9 volikogu liiget on poolt (RiinaAasma, Tanel Einaste, Kristjan Jõekalda, Raivo Kaare, Valdur Kahro, Urve Palo, Aivar Sõerd, Raimo Tann, Märt Vooglaid) ning 8 vastu (Ants Erm, Mari-Ann Kelam, Taavi Kotka, Oliver Liidemann, Taivo Luik, Vladas Radvilavičius, Priit Robas, Ivo Rull).
  • 13.11.18 Viimsi volikogu päevakorrast võetakse vahetult enne volikogu istungit välja punkt 4. Viimsi volikogu üürileping. Volikogu liikmetele eelnevalt saadetud üürileping sisaldas järgmist: Viimsi Raamatukogu kolitakse esialgu 10 aastaks (võimalusega pikendada üürilepingut veel 5 aastaks) Viimsi Marketisse endisse Decora ehituspoe pinnale. Üüri hakkab Viimsi vald maksma keskuse omanik Vasily Koshelevile koos käibemaksuga 27 417 eurot kuus. Kokku teeb see 10 aastaga 3,3 miljonit eurot või 15 aastaga 4,9 miljonit eurot üürikulu. Ning pärast antud summade tasumist poleks vallal ikkagi raamatukogu jaoks oma ruume. Kui Viimsi vald soovib selle lepingu ennetähtaegselt lõpetada, tuleb tasuda 150 tuhat eurot leppetrahvi ning kompenseerida ruumide ümberehitamiseks kuluvad 600 tuhat eurot (miinus amortisatsioon).
  • Viimsi Raamatukogu üürilepingu heakskiitmine on planeeritud 18.12.18 toimuvale volikogu istungile.
Vabauudised

Vabauudised on online uudiste- ja arvamuslugude portaal. Vabauudistes avaldatud seisukohad jms võivad aga ei pea vastama Vabaerakonna omadele.