Rajatava Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ümber puhkenud kired selle õppekeele üle on kahtlemata ülimalt märgilise tähtsusega. Veelgi enam, Vabaerakonna seisukohalt on tegemist meie riikliku hariduspoliitika tõelise proovikiviga: mis suunas läheb edasi pikki aastaid, tegelikult juba terve inimpõlve kestnud üleminek eestikeelsele ühtluskoolile.

Kas jätkub lõputu „üleminekuperiood“, st koera saba raiumine jupphaaval, või luuakse jõuline pretsedent, mis annab hoogu ja eeskuju edasistele arengutele. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 sõnastab: „Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus.“

Sellest lähtuvalt on Vabaerakond oma valimisprogrammi haridusosas sätestanud ühe aluspõhimõttena nõude: „Eesti elanikele peab haridus igal haridusastmel ja igal pool olema kättesaadav eesti keeles.“ See ei ole pelgalt ideoloogiline fraas, vaid kantud elulisest vajadusest ja hoolest kõikide Eesti inimeste, ka muukeelsete – eeskätt venekeelsete eest, tagamaks kõigile võrdsed võimalused hariduslikuks ja tööalaseks edasiminekuks ning osalemiseks Eesti ühiskonnas. Riiklikult toetatud segregatsioon hariduses peab lõppema. Vene rahvusest ja vene emakeelega Eesti kodanikud peavad saama eestlastega võrdse võimaluse omandada haridus nende kodumaa riigikeeles ja osaleda täisväärtuslike kodanikena ühiskonnaelus. Kohtla-Järve gümnaasium on riigigümnaasium. Riigigümnaasiumis peab õppetöö toimuma riigikeeles – eesti keeles. Riigigümnaasiumi ei saa mitte mingil juhul käsitleda (ülal tsiteeritud põhiseaduse paragrahvi vääralt tõlgendades) vähemusrahvuse õppeasutusena.

Probleem, mille ümber diskussioon käib, on iseenesest tõsine. Kas Kohtla-Järve ja selle lähiümbruse suures osas venekeelsetest kogukondadest ja venekeelsetest koolidest uhiuude riigigümnaasiumi astuvad või seal oma gümnaasiumiharidust jätkavad õpilased saavad eesti keeles hakkama? Ilmselgelt praegu paljud ei saa, seest riigi kooliarendus regioonis pole oma tööd hästi teinud ja lapsed ei ole põhikoolis eesti keelt selgeks saanud. Kas see olukord peab aga riigigümnaasiumi edasi kanduma?

Kui Kohtla-Järve riigigümnaasium tuleb kakskeelne, mida praegune haridusminister Mailis Reps ilmselgelt soovib, oleks see ohtlik pretsedent, mis lükkaks lahendusi ainult edasi ja seaks kohalikud venelased ilmselt veel paljudeks aastateks ebavõrdsesse olukorda. Näiliselt kaitstakse nende õigusi, tegelikult suunatakse nad lõksu.

Mida peab tegema?

Uue Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppekeel peab olema algusest peale eesti keel. Puuduliku eesti keele oskusega õpilastele peab sisse seadma eesti keele intensiivõppe, rakendades selleks eesti keele võõrkeelena õpetamises väljaõppe saanud õpetajaid. Kui neid praegu piisavalt ei ole, tuleb asuda neid viivitamatult välja õpetama.

Lisaks sellele tuleb (vähemalt alguses) erialatundides rakendada abiõpetajaid ja tugiisikuid, kes aitavad kehvema eesti keele oskusega õpilasi järele. Riik peab tegema ülal nimetatud eesmärkide täitmiseks lisakulutusi, milles osa oleks eesti keele õpetajatele erandkorras kindlaks määratud koefitsiendiga palk.

Kohe tuleb intensiivistada eesti keele õpet kõigis piirkonna lasteaedades ja põhikoolides, et järgmised aastakäigud gümnaasiumi astujaid oleks eestikeelseks õppeks juba valmis. Tuleb teha intensiivset selgitustööd vene perekondades eestikeelse gümnaasiumihariduse eelistest ja vajalikkusest just nende laste tuleviku seisukohalt haridustee jätkamisel, parema töö leidmisel ja lõimumisel Eesti ühiskonda.

Mõningane üleminekuaeg praeguses olukorras on ilmselt möödapääsmatu, aga algusest peale peab paika panema võimalikult lühikesed tähtajad täielikult eestikeelsete programmidega edasiminekuks, mis ei oleks rohkem kui 3, äärmisel juhul 5 aastat.

Kui eestikeelne Kohtla-Järve riigigümnaasium ebaõnnestub ja käima läheb Keskerakonna kakskeelse kooli variant, võib see määramatuks ajaks blokeerida eestikeelse ühtluskooli suure programmi Eestis.

Karina Küppas (nr 172) kandideerib Vabaerakonna nimekirjas Ida-Virumaal