Kaul Nurm: Kaja Kallas ei mõista ühiskonna muutumist

Kaja Kallas nimetab Jüri Ratase valitsuse kaheks ainsaks saavutuseks keerulist maksureformi ja untsu läinud aktsiisipoliitikat, kuid oma erakonna maksuprogramm on peegelpildis veelgi õnnetum.

Ebaõnnestunud on ka näide isejuhtivatest autodest, millest majandusteadlaste käsitlustes on saanud kõrgtehnoloogia ja progressi uus sümbol. Nimelt polemiseeritakse, et kaubavedusid hakkab juba järgmise 5 aasta jooksul teostama rekkameeste asemel tehisintellekt, mistõttu turumajandus ei jõua tööta jäävatele massidele enam samaväärse palgaga uusi töökohti asemele luua.

Kõikides tööstusharudes kasvab robotite tööjõudlus ja -kindlus kordades kiiremini kui nende poolt loodud toodete tarbijanõudlus. See lükkab inimtöökäsi järjest enam tööturult välja.

Teise Eesti tagasitulek

Kui Jevgeni Ossinovski poolt valitsuselt väljapressitud aktsiisipoliitika on tõesti läbikukkumine, siis sama ei saa öelda maksureformi kohta. Nii 500-eurone maksuvaba tulu kui madalapalgaliste tagasimakse on efektiivsed meetmed vähendamaks tööturult kõrvalehoidmise atraktiivsust ja on kahtlemata teinud töötamise tasuvamaks just tööjõu madalamas palgaskaalas. Küsimus on ainult selles, kas sama eesmärk oleks olnud saavutatav sama eelarvekulu juures veelgi lihtsamalt.

Meenutame, et kui oleks olnud Reformierakonna teha, oleks tulumaksuvaba miinimum kasvanud 2016. aasta 170 euro tasemelt vaid 10 eurot iga järgneva aastaga. 2019. aastaks oleksime saanud seega 200-eurose tulumaksuvaba miinimumi kuus.

Reformierakonna lubadus seadustada nüüd kõikidele palgasaajatele 500-eurone tulumaksuvaba miinimum maksab 200 miljonit eurot. Kust sotsiaalmajanduslikult nii vähetõhusa muudatuse jaoks kate võetakse, sellest aga vaikitakse. „Reeded maksuvabaks!“ loogika võimaldab vaid oletada, et see raha jäetakse kodanikele töötasuna küll kätte, et see juba järgmisel hetkel kaubanduskeskuses kõrgemate tarbijamaksudena ära võtta. Võidavad üksnes jõukad.

Eestis on märkamatult kasvanud nende isikute arv, kes ei saa enam osa ei tehnoloogilisest progressist, ega globalismist. Vabakaubandus ja liberaliseerimine hoiab suurima hinnasurve all just madalapalgalisi oskustöölisi. Nende elustandard on paremal juhul stagneerunud, kuid pigem käib ajas pidevalt alla.

Nõudlus tasuta asjade järele

Eesti ühiskond leppis mingi aeg tagasi kokku, et me võtame üle Washingtoni konsensuse, liitume EL-i siseturuga ja liberaliseerime kaubandust, alandame makse, osaleme tehnoloogilises progressis ja arendame e-riiki eesmärgiga, et see parandab kõikide kodanike elujärge. Kuid see pole nii läinud. Ka regionaalsed arenguerinevused Eestis üksnes kasvavad.

Reformierakond läks lausa niikaugele, et nende poolt koostatud infoühiskonna arengukavaga nähti ette, et ülikiire internet peab jõudma vaid 60% elanikeni, ülejäänutele pidi kõlbama ühendus maailmaga nõukogude ajal rajatud, kuid tänaseks amortiseerunud vaskkaablite kaudu. Kuna 17 aastat võimul olles ei suudetud seda ära teha, ei kõla samaväärne lubadus uues programmis enam usutavana.

Kuna Eestis ei jaotata loodud väärtusi ümber maksustamisega, tehakse seda järjest enam „tasuta“ avalike teenuste osutamisega. Ja nõudlus sellise poliitika järele aina kasvab, sest mõistlike alternatiive, kuidas ka tagasihoidlike võimalustega kodanikud saaksid ennast ise vaesusest välja aidata, enam ei pakutagi. Neid ei pakuta töövõtjatele. Kuid neid ei pakuta ka noortele ja aktiivsetele, kes suudaksid olla nii iseendale kui teistele tööandjateks.

Vabaerakond avaldab 17. novembril oma valimisprogrammi, mis keskendub suuresti just sotsiaalmajandusliku mobiilsuse parandamisele Eesti ühiskonnas. Paljudel kodanikel on läinud kaduma usk, et iseenda mõistuse, loovuse ja tööga saab elus heale järjele. See usk on vaja neile tagasi anda. Ka väljaspool Tallinna.

Kaul Nurm

Vabaerakonna aseesimees.