Kaul Nurm: Me tegime, mis suutsime! Küll ükskord muutub ka tuule suund

Head vabaerakondlased!

Esmalt tahan ma tänada kõiki Vabaerakonna valimisnimekirja kandidaate, nii liikmeid kui sõltumatuid kodanikke, kes te osalesite Riigikogu valimistel. Tahan tänada ka kõiki meie abilisi, partnereid, vabatahtlikke, toetajaid ja valijaid. Me tegime, mis me suutsime.

Valimistulemus on kahtlemata valijate koondhinnang Vabaerakonna avalikule kuvandile – meie kaubamärgile, meie meediakajastusele ja meie kohta otsitud skandaalikestele. Palun mind siin mitte valesti mõista, me kahtlemata oleme ka ise selle eest vastutavad.

Ma julgen aga kahelda selles, et see oli valija hinnang ka meie erakonna programmilistele seisukohtadele või sisulisele tööle Riigikogus. Me ei pea häbenema seda, millised on meie poliitilised taotlused, mida me teeme või kes me oleme. Ma pigem usun seda, et me ei jõudnud erinevatel põhjustel oma seisukohtadega valija teadvusesse. Riigikogu on jäänud vabaerakondlaste kaotuse näol aga vaesemaks ühe olulise mõttekoja võrra.

Kuid eilne valimistulemus peegeldab ka üldisemat tähtede seisu, mille kohta on mul kolm üldistavat tähelepanekut.

Esiteks ma julgen jääda eriarvamusele peavoolumeediaga ja väita, et eilne ei olnudki demokraatia pidupäev, vaid see oli samm tagasi ühiskonna kontrollimisele seniste kartellierakondade toiduahelate poolt.

Kui 51 060 (9,1%) valijal pole enam oma esindajaid parlamendis, siis kolib see osa poliitika tegemisest tänavale. Vabaerakond on aastaid rääkinud, et demokraatia pidupäev on hoopis see, kui valimiskünnised Eestis kaotatakse, nagu näiteks Hollandis. Riigikogu oleks saanud palju sisukam, kui sinna oleks jõudnud veel nelja erakonna esindajad. Nii ütlesid ka paljud meie toetajad, et neile meeldivad meie vaated, kuid nad ei riski sellega, et nende hääl võib kaduma minna. Kui 5%-line valimiskünnis kaotada, saab ka valija hakata otsustama vabalt oma südametunnistuse, mitte sundvalikute järgi.

Teiseks, valimistulemused ei sõltu üksnes valimispäeval antud kodanike häälte arvust. See sõltub ka sellest, kui vabad on meie valimised passiivse valimisõiguse osas ehk õigus saada valituks. Eesti valimissüsteem on paraku seadustatud suurte parlamendierakondade poole kaldu, alates erakondade diskrimineeriva rahastamisega riigieelarvest ja lõpetades piirangutega kõrgete tsensustena uutele sisenejatele poliitikasse, nagu on programmeeritud kasiinoautomaadid omanike kasuks – maja alati võidab. Täna pole parlamendis seega enam sedagi häält, kes juhiks rahva tähelepanu sellistele Eesti demokraatia puudustele.

Kolmas probleem on seotud meie ajakirjanduse poolt vabade valimiste kajastamisega. Olgem ausad ja tunnistagem, et kaks suurimat erameedia kontserni katsid neli erakonda kümnest sisuliselt kinni. Nende seisukohti ei kajastatud enam valimismootorites, intervjuudes ja analüüsides ning nende arvamusartiklid ei jõudnud leheveergudele. Julgen seetõttu ennustada Eesti ajakirjanduse edasist suurt kukkumist ülemaailmsetes meediavabaduse edetabelites. Pressivabaduse indeksites on tähtsal kohal muuhulgas sellised väärtused nagu meedia objektiivsus, sõltumatus, läbipaistvus ja pluralism. Samuti peetakse ajakirjandusele ohtlikuks enesetsensuuri.

Eesti demokraatia probleem on ka valimisküsitluste avaldamine aktiivse valimisagitatsiooni ajal, mida kasutatakse kombinatsioonis valimiskünnisega kui malakat, et peletada väikeparteidelt valijaid. Sellest on aru saanud näiteks Saksa- ja Prantsusmaa seadusandjad, kes on lausa keelustanud valimisküsitluste avaldamise vahetult enne valimisi valijakäitumise mõjutamisvahendina. Vabaerakond on küll väike, aga meie mõtted on suured.

Vabaerakond on teinud oma arengus läbi samasuguse väärtuspõhise puhastumise nagu rohelised peale 2007. aasta riigikogu valimisi. Eesti 200 ja Elurikkuse erakondadel seisab see protsess alles ees, milleni jõutakse siis, kui nende erakonnad on sunnitud võtma seisukohti sadades üksikküsimustes. Ühele meeldib magus, teisele hapu, kolmandale mahe ja neljandale vürtsikas – nii need sisevastuolud tekivadki. Kuid just liikmete pidev sisekaemus on arendanud meis seda ühisosa, mis on asetanud Vabaerakonna Eesti poliitmaastikul tsentrist paremale.

Me jätkame liberaal-konservatiivsete seisukohtade esindamist Eesti ühiskonnas ka tulevikus. Ühtlasi annan teile teada, et küsin erakonna juhatuselt jätkuvalt toetust, et viia Vabaerakond maikuus toimuvatele Euroopa Parlamendi valimistele.

Meie missioon kestab ja me ei loobu sisulisest tööst, millesse me usume. Ja küll ükskord muutub ka tuule suund.

Kaul Nurm

Vabaerakonna esimees