Kaul Nurm: miks tuleks anda riigimets kohalikele väikeettevõtetele rendile?

Männimets

Vabaerakonna esimees Kaul Nurm selgitab, miks jõudsid vabaerakondlased seisukohale, et riigimetsa intensiivselt majandatav osa tuleks anda kohalikele põllupidajatele, rannakaluritele, erametsaomanikele ja maal tegutsevatele väikeettevõtetele rendile.

Eestis on tunda üleüldist väsimust eraomandist ja eraettevõtlusest. See väljendub selles, et riik on asunud järjest enam üle võtma erasektorilt tootmisvahendeid ja tööjõudu ning asunud erasektoriga konkureerima valdkondades, kus selleks puudub vähenegi põhjendatus.

Algas see kõik 2007. aastal Eesti Raudtee natsionaliseerimisega, sellele järgnesid Estonian Air (täna ka Nordica), raudtee reisijatevedu, praamiühendused, tasuta kõrgharidus, tasuta ühistransport jne kuni Eesti Energia poolt Nelja Energiale kuuluva taastuvenergiatootmise ülevõtmiseni. Tootsi tuulepargiarendusest rääkimata. Ka Rail Balticul hakkab vedusid korraldama just riigiettevõte.

Murelikuks teeb eriti see, et juba esimeste turutõrgete korral me isegi enam ei kaalu alternatiive, kuidas riigikapitalismi vohamise asemel turud regulatsioonidega uuesti toimima saada, et sellega tagada ka lisaruumi eraettevõtluse arendamisele, kapitali efektiivsemat paigutamist ja kodanike madalamat maksukoormust.

Üks riigikapitalismi vohamise näide on sealhulgas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), mis tõmbab Eesti erametsandusest ja maaelanike taskutest välja tsiviilkäivet ca 170-180 miljonit eurot aastas.

Taoline mastaapne riiklik loodusressursside haldamine suretab erametsaomanike ja väikeettevõtteid, kuna neil on maapiirkondades oluliselt vähem metsa, mida majandada. Sisuliselt ei osale sellega meie erametsandus ka taastuvenergiatootmises, sest nende valduses pole piisavalt ressurssi – looduslikku biomassi.

Läbimõtlematute ja kohati lausa lapsikute ettepanekutega püünele pürgiv Eesti 200 näeb siin lahendust riigiettevõtete börsile viimises. Sama loosungi on enda valimisvankri ette rakendanud ka Reformierakond, ehk senine juhtiv natsionaliseerija.

Vabaerakond on seisukohal, et monopoolsete riigiettevõtete erastamine ei anna üksinda ühiskonnale mingit kasu. Selle asemel tuleb erinevad majandussektorid demonopoliseerida, liberaliseerida, avada erakonkurentsile. Ka RMK-d ei tuleks erastada, vaid nende hallatav riigimets tuleks anda pikaajaliste rendilepingutega erasektori majandada.

Loodusvarade majandamisest

Eesti Vabariik valis 1990. aastal riiklike kolhooside, sovhooside ja riigimajandite süsteemist täieliku loobumise tee üleminekul maa ja ettevõtete eraomandil põhinevale põllumajandusele. Tänaseks on kogu põllumaa erakätes.

Selle tulemusena haris 2017. aastal erasektor 1 miljon hektarit põllumaad, millega põllumajanduse kogutoodang ulatus 900 miljoni euroni. Valdavalt kodumaise tooraine ümbertöötlemisel põhineb ka meie 1,4 miljardi eurose käibega toidutööstus, seegi täielikult eraomandis.

Statistikaameti 2016. aasta (ehk viimaste saadaolevate) andmete alusel on Eestis 16 696 põllumajanduslikku majapidamist, mis kasutavad vähemalt 1 hektarit maad põllumajandussaaduste tootmiseks ja müügiks. Maksu- ja Tolliameti registris on 2016. aasta lõpu seisuga 7015 aktiivselt tegutsevat füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE-t) ja 3478 juriidilist isikut, kelle tegevusalaks on märgitud põllumajandus, ülejäänud tegutsevad sektoris seega eraisikutena.

Kuna riik on andnud põllumajanduses kasutatava kogu loodusressursi – põllumaa – eraomandisse või erakasutusse rendile, on põllupidamine saanud paljudele meie kodanikele põhiliseks sissetulekuallikaks ja ühtlasi põhjuseks, miks elada maal.

Vaid seal, kus on jätkuvalt tegu riigiomandiga, sünnivad ka kõige suuremad sigadused. Nii andis näiteks Põllumajandusministeerium ca 3100 hektarit heas korras põllumaad AS-ile Tartu Agro 25 aastaks rendile renditasuga 640 eurot aastas, ehk 0,21 eurot/hektar. Siia ritta liigitub tegelikult ka RMK kavatsuste protokoll tarnida 2022. aasta suvest ülisoodsate hindade ja tarnetingimustega 15-aastase perioodi jooksul OÜ Est-For puidurafineerimistehasele iga-aastaselt ca 560 000 kuupmeetrit kase-, kuuse- ja männipaberipuitu.

Terve Eesti heaks!

Samamoodi oleme andnud kalanduses erasektori kasutusse kogu oma loodusliku ressursi – püügikvoodid. Ehk kõik siseveekogude püügi, Läänemere traali- ja rannapüügi ning Põhjamere ookeanipüügi õigused kuuluvad tänaseks eraomanikele. Näiteks oli 2016. aastal Läänemerel kalapüügilubadele kantud rannakalurite arv 1 952 ja sisevetel 483. Kalandussektor annab 160-180 mln eurot aastakäivet ja seegi tulu jõuab päeva lõpuks valdavalt maal elavate inimeste taskutesse.

Võime küll kurta selle üle, kuidas omand pidevalt kontsentreerub, mida tõukab ühelt poolt tagant pidev tootmise efektiivistamine ja mastaabisääst ning teiselt poolt kodanike kahanev ligipääs kapitalile. Kuid me ei vaidlusta sellega ometi eraomandit ja turumajandust kui ettevõtlust käimatõmbavat jõudu. Keegi ei sea kahtluse alla sedagi, et Eesti elanikel on aastatega tekkinud valdavalt usaldus erasektori poolt toodetud toidu ning maakasutuse vastu.

Erametsandus kidub

Eesti metsandusega läks paraku teisiti. Sarnaselt põllumajandusega pani ka erametsandusele aluse ühelt pool restitutsioon, ehk 90-te alguses alanud maade tagastamine nende õigusjärgsetele omanikele enne nõukogude okupatsiooni kehtinud maaomandisuhetele vastavalt. Vähesel määral on Maa-amet hiljem erastanud vaid riigi omandisse üle läinud metsa lahustükke.

Metsaregistri andmetel kuulub täna ca 1,07 miljonit hektarit metsamaad umbes 113 000 erametsaomanikule, erametsaomandi keskmine suurus on seega ca 9,3 hektarit. Sellest maast 95% kuulub füüsilistele isikutele (keskmine metsaomand on seega 6,42 hektarit) ja 5% juriidilistele isikutele (65,7 hektarit).

Maaeluministeeriumi andmetel majandavad erasektoris aktiivselt oma metsi 12 000 isikut, kellele kuulub ca 500 000 hektarit. Eesti Erametsaliitu kuulub näiteks 7 621 liiget ja nad majandavad 377 915 hektarit metsamaad, ehk keskmiselt 49,6 hektarit liikme kohta.

Teine 500 000 hektarit kuulub seega nendele metsaomanikele, kes küll kaugjuhtimise teel hoiavad oma omandit, kuid ei suuda või ei oska seda ise majandada.

Kuna riik pole rohkem kui poolt Eesti metsaressurssi erakäibesse andnud, on ka selge, et keskmiselt 50 hektari suuruse metsaomandi majandamine ei taga erametsaomanikele maal enam jätkusuutlikku majandustegevust ja stabiilseid sissetulekuid.

Eesti krooni kattevarast

Kui Eesti Pank hakkas 1991. aastal rahareformi ette valmistama, nähti ajutise lahendusena krooni kattevara loomist 150 miljoni USA dollari suuruse tingliku valuutareservina riikliku metsafondi tagatisel. Ajutiseks peeti seda lahendust ennekõike põhjusel, kuna kullahoiuste tagasitaotlemine edenes visalt, samas ei soovitud ei majanduslikel ega poliitilistel põhjustel rahareformi edasi lükata.

Ülemnõukogu seadustas selle ettepaneku ja nii kanti mets varana Eesti Panga bilanssi, kus see püsis kuni 1997. aastani. Kuigi riiklik mets ei läinud krooni kattevarana kunagi kasutusse, toodi see ohvriks erametsanduse arengule. Metsaseaduse alusel 1999. aastal moodustatud RMK loodi seega senise riikliku metsaomandi säilitamiseks ja majandamiseks.

Tänaseks majandab RMK Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevaid inventeeritud riigimaid üldpindalaga 1 367 270 hektarit, millest metsamaa moodustab 1 006 569 hektarit.

2017. aastal realiseeris RMK sellest metsast 3,6 miljonit kuupmeetrit puitu, 0,2 miljonit kuupmeetrit hakkepuitu ja kasvava metsa raieõigusena veel 15 tuhat kuupmeetrit puitu. Kokku ulatus RMK müügitulu 175 miljoni euroni ja puhaskasum 43 miljoni euroni. RMK on tööandjaks 710 inimesele.

Uute valdkondadena tegutseb RMK täna taimla- ja seemnemajanduses, majutusettevõtluses ja kalakasvanduses. Kuna sellega saaks väga edukalt hakkama erasektor, on tegu sisuliselt ebaterve konkurentsi pakkumisega turul.

Meie poliitikud ei ole osanud siiani hinnata, millist mõju on avaldanud sedavõrd olulise ressursi eraomandist ja erakasutusest väljaviimine maaelule ja maaettevõtlusele. Sellega on tegelikult võetud ära maal tuhandetelt eramajapidamistelt ja ettevõtetelt võimalused ise majandada oma naabruses asuvaid olulisi loodusressursse ning seeläbi kohtadel hakkama saada.

Suur probleem on seegi, et kogu selle metsaressursi eest, mis on bilansis võetud arvele 3,2 miljardi euroga (3200 eurot/ha), pole RMK pidanud sisuliselt sentigi välja käima. Küll aga on see võimaldanud teha edukalt dumpingut erasektori maaturismi, kalamaimude noorjärkude kasvatamise, istikute tootmise ja eriti puidumaterjali realiseerimise suhtes.

RMK tuleb reorganiseerida

Vabaerakond on asunud seega seisukohale, et RMK tuleb laiali saata. RMK valduses olev majandatav osa riigimetsast tuleb samade kohustustega anda pikaajalisele (nt 50 või enamaks aastaks) rendile erasektorile.

RMK-s tuleks säilitada vaid majanduslikust kasutusest väljasolev mets ja selle kaitsmisele ja keskkonnaseisundi hoidmisele ja loodushoiule suunatud avalikud teenused (terviserajad, puhkealad, looduskeskused jms), alternatiivina võiks kaaluda nendegi üleandmist Keskkonnaametile.

Kui riik rendiks RMK majandatavad metsad avalike enampakkumiste korras kuni 300 ha suuruste talunditena välja samas piirkonnas tegutsevatele väikeettevõtetele, erametsaomanikele, talunikele ja rannakaluritele, saaks riik sellega rakendada väikeomandit, pereettevõtlust ja hajaasustust säilitavat ettevõtluspoliitikat maal.

RMK-st võiks saada selle reformikava elluviija ning rendilepingute valdaja. Renditulu kaudu saaks aga rahastada RMK poolt teostatavat loodushoidu ja muid avalike teenuseid. Nii annaksime vähemalt 5000-7000 väikeettevõtjale üle Eesti püsivad eesmärgid korraldada oma majandustegevust jätkuvalt maal.

Eestis on rohkem kui 280 kaugküttevõrku, kuid vaid vähestes on hakkepuidu põletamisel põhinevad sooja ja elektri koostootmisjaamad. Kuni valdav osa bioressursist ongi vaid riigi käes, kasutatakse seda üksnes Narva elektrijaamadesse ahju ajamiseks. Koos taastuvenergia tootmise suurema detsentraliseerimise ja mitmekesistamise, haja- ja mikrotootmise arendamise ning CO₂ jäätmekvootide müügist ja EL-i struktuurifondidest laekuvate vahendite mõistlikuma kasutamise korral muutuks taastuvenergiasektor palju atraktiivsemaks ka erametsaomanikele ja nende ühistutele.

Kaul Nurm,

Vabaerakonna esimees

Vabauudised

Vabauudised on online uudiste- ja arvamuslugude portaal. Vabauudistes avaldatud seisukohad jms võivad aga ei pea vastama Vabaerakonna omadele.