Kaul Nurm: tänane parlamendi valimissüsteem teeb ühiskonda vaesemaks

Vabaerakonna aseesimees Kaul Nurm toob välja, et tänane valimissüsteem soosib suuri erakondi.

Eesti ühiskonnale tuleb rohkem kasuks, kui Riigikogusse pääseb kas või üks roheline, vabaerakondlane ja Isamaa erakonna esindaja, kui et EKRE või Keskerakond saaksid juurde mõned lisamandaadid. Nii jõuaksid paljud debatid tänavalt, pikettidest ja sotsiaalmeediast esinduskogusse ning kodanikele vabaneks palju ajaressurssi muude asjadega tegelemiseks.

Rahvusringhäälingu täna avaldatud uuringu järgi pääseks järgmisesse Riigikogusse vaid neli erakonda. Vabaerakond, Isamaa ja rohelised jääksid valimiskünnise alla. Selle üheks põhjuseks on Riigikogu kartellierakondade, sh Isamaa poolt loodud valimissüsteem, mis soosib suuri erakondi, kuid töötab vastu suuremale kaasatusele ühiskonnas.

Asi on nimelt selles, et valimissüsteemidel on üldjuhul pikaajaliselt psühholoogilised tagajärjed ka valijatele, kes õpivad neid valimissüsteeme endi huvides järjest paremini kasutama ja oma hääli mitte raiskama erakondade peale, kes saavad võrreldes häältearvu proportsioonile enamasti vähem mandaate. Selle tagajärjel väheneb nn tõhusate parteide arv, lihtsustub ühepartei või koalitsioonivalitsuste moodustamine ja pikeneb valitsuste eluiga. Seega on igal valimissüsteemil poliitilised tagajärjed.

Teiselt poolt on iga valimissüsteem ise poliitika tagajärg. Kui ühiskond on huvitatud arvamuste ja poliitikate mitmekesisusest, avaldab see survet sellise valimissüsteemi kujundamiseks, mis soosib rohkem erakondade paljusust. Kitsamas tähenduses tuleks seega alandada Riigikogu valimiskünnist. Tervikuna tuleks aga tagada kõikidele erakondadele, liikumistele ja kodanikele võrdne passiivne valimisõigus, millest räägib just Vabaerakonna demokraatiapakett.

Meie ettepanekute jõustamine vabastaks valijad oma häälte „varastamise“ kartusest suuremate erakondade poolt ja aitaks sellega kaasa väikeerakondade toetuse kasvule.

Stabiilsed valitsused ei ole Eestis enam ammu eesmärk omaette. Eesmärk peaks täna olema ühiskondliku debati asjatundlikkus ja erinevate valijagruppide seisukohtade võimalikult proportsionaalne esindatus parlamendis. Läänemere-äärsetes riikides on erinevaid erakondi parlamendis keskmiselt 7-11. See võiks kujuneda uueks normaalsuseks ka Eestis.

Sellega ei taha ma kuidagi pisendada tänaseid reitingutulemusi, mis on ebasoodsad ka Vabaerakonnale. Me teemegi süsteemset tööd oma valijate kõnetamiseks ja aktiivse valimiskampaania ajaks see olukord kindlasti muutub meile soodsamaks.

Kaul Nurm

Vabaerakonna aseesimees.