Kas Helir-Valdor Seeder eksis ministrina seaduse vastu?

Helir-Valdor Seeder, Jevgeni Ossinovski

Erakond Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder korraldas ja kinnitas põllumajandusministrina aastatel 2011-2014 MTÜ Eestimaa Spordiliit „Jõud“ rahastamist rohkem kui 260 000 euroga, olles samal ajal ka selle spordiliidu juhatuse esimees. Esitasin seetõttu eelmine nädal riigiprokuratuuri kuriteoteate toimingupiirangu rikkumise kahtlusega.

Eelmise aasta lõpus põhjustas ajakirjanduses palju kirgi 26 miljoni euro nn poliitilise katuseraha jagamine Riigikogus, kuigi selles pole midagi õigusvastast. Vabaerakond on püüdnud avalikkusele pidevalt selgitada, et see on vaid jäämäe veepealne osa, sest samal ajal jagavad ministeeriumid iga aasta kolmandale sektorile sarnaselt laiali suurusjärgu võrra suurema summa, ehk ca 200 miljonit eurot.

Nende arvude uurimiseks edastasin kõikidele ministeeriumitele 23. jaanuaril 2019. aastal teabenõude kolmanda sektori organisatsioonide rahastamise kohta. Maaeluministeerium edastas oma vastusega Vabaerakonnale muuhulgas dokumendid, millest vaatas kohe vastu üks suur anomaalia – ministeerium on nimelt aastast-aastasse põllumajandusorganisatsioonide toetuste realt toetanud pidevalt ka ühte, ja vaid ühte spordiorganisatsiooni. See puudutab MTÜ Eestimaa Spordiliit „Jõud“ rahastamist.

Asjaolude selgitus

Konkreetsemalt nähtub Maaeluministeeriumi käskkirjadest, et Helir-Valdor Seeder on korraldanud ja kinnitanud põllumajandusministrina (ta töötas põllumajandusministri ametikohal ajavahemikus 05.04.2007 – 26.03.2014) ministeeriumi eelarvest iseendaga seotud MTÜ Eestimaa Spordiliit „Jõud“ rahastamist järgmiselt:
31. jaanuari 2011.a käskkirjaga nr 27 – 67 108 eurot;
9. veebruari 2012.a käskkirjaga nr 28 – 65 231 eurot;
17. jaanuari 2013.a käskkirjaga nr 20 – 65 000 eurot;
17. jaanuari 2014.a käskkirjaga nr 12 – 65 000 eurot.

Äriregistri andmetel tegutseb Helir-Valdor Seeder samas ka MTÜ Eestimaa Spordiliit „Jõud“ juhatuse esimehena alates 2011. aasta 5. oktoobrist tänaseni.

Seeder selgitas nii Delfile, Postimehele kui ERR-ile, et selline toetus spordiliidule „Jõud“ seadustati riigieelarves nii aastaid enne teda, tema ministriks oleku ajal, kui ka pärast seda, ja see on ka käesoleva aasta eelarves. „Riigikogu on selle heaks kiitnud, valitsus on selle heaks kiitnud ja see raha on tulnud koguaeg enne siis põllumajandusministeeriumi, praegu maaeluministeeriumi eelarve kaudu,“ selgitas Seeder.

Seeder üritab seega avalikkusele selgitada, et ta viis ellu vaid Riigikogu otsuseid. Paraku on see selgitus vale nii 2019. aasta, kui ka aastate 2011-2014 kohta.

Seederi poolt näiteks 09.02.2012 antud käskkirjas nr 28 on kirjas, et see haldusakt on antud „Vabariigi Valitsuse seaduse“ § 49 lõike 1 punkt 8 ja Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse „Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ § 8 lõike 2 punkti 18 alusel, mis täpsustavad üksnes ministri pädevust ministeeriumi juhina.

Samuti sisaldub käskkirjas, et see on antud kooskõlas „2012. aasta riigieelarve seaduse“ § 1 osa 6 jao 8 peatüki 70000734 artikliga 4, mis käsitleb üksnes Põllumajandusministeeriumi eraldisi üldiselt ja annab ministrile eelarveridade piirides väga laialdased õigused jagada summas 754 157 eurot subsiidiume, 6 008 924 eurot sihtotstarbelisi eraldisi ja 236 565 eurot mittesihtotstarbelisi eraldisi.

Helir-Valdor Seeder eraldas seega üksnes oma kaalutlusõigusega ja enda äranägemise järgi suuruses ministeeriumile selleks võimaldatud sihtotstarbeliste toetuste eelarverealt MTÜ-le Eestimaa Spordiliit „Jõud“ 65 231 eurot, mida ta samal ajal ka ise esindas.

Faktidele ei vasta seegi, et selline praktika oli sisse seatud juba enne tema ministriks saamist. Seeder sai põllumajandusministriks 5. aprillil 2007. aastal, kuid viis sellise praktika ise sisse alles 2011. aastal vahetult enne spordiliit „Jõud“ juhatuse esimehe kohale asumist.

Õiguslikud alused

2012. aasta haldusakti andmise hetkel sätestas:

karistusseadustiku § 300¹ (toimingupiirangu rikkumine) lg 1, et korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest suures ulatuses karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega;

korruptsioonivastase seaduse § 24 (keelatud tehingud) lg 1, et ametiisikul on keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel. Sama § lg 2 kohaselt käsitleti tehingutena iseendaga, mis on keelatud, muuhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varaliste tehingute tegemist mittetulundusühingu või erakonnaga, mille liige ta on;

karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 lg 2, et süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku või muu seaduse paragrahvide järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine, on kahju suur, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2012. aastal oli kehtiv palga alammäär 290 eurot kuus.

Kirjeldatud asjaolude ja õiguslike aluste seostamisel on seega tekkinud põhjendatud kahtlus, et Helir-Valdor Seeder pani põllumajandusministrina toime toimingupiirangu rikkumise suures ulatuses.

Ministeeriumi valitsemisalast ja tegevuse eesmärgist

Lisaks tekitab küsimusi, kas Seeder sai ikka adekvaatselt aru põllumajandusministeeriumi valitsemisalast ja tegevuse eesmärgist. 2011. aastal kehtinud Põllumajandusministeeriumi põhimääruse § 5 ja 6 kohaselt oli ministeeriumi valitsemisala ja tegevuse eesmärk seotud üksnes maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamise ja elluviimise, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamise, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimise, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamise ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamisega.

Spordi rahastamine ei kuulunud seega põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse, ega ole kooskõlas selle ministeeriumi tegevuse eesmärgiga.

Vabaerakonnal ei ole midagi MTÜ Eestimaa Spordiliit „Jõud“ tegevuse või ka selle rahastamise vastu. Kuid spordi rahastamine on Eestis ettenähtud siiski Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, kus kõiki spordiliite ja -seltse koheldakse ühetaoliselt ja võrdselt.

See võimalik avaliku usalduse kuritarvitamise juhtum ei pruugi enam kohtusse jõudagi võimaliku aegumise tõttu. Seetõttu pean ma oluliseks, et sellele teole annaks oma hinnangu ka Eesti avalikkus.

Vahur Kollom
Vabaerakonna tegevjuht