Kaul Nurm: katuserahad või eraisikute annetused vabaühendustele?

Erakondade poolt nn katuserahade jagamine mitmetele seltsingutele ja mittetulundusühingutele on tekitanud palju kriitilisi mõtteavaldusi.

Tõepoolest, kui mõne sellisel moel raha saava vabaühenduse juhatuses tegutsevad ühe või teise erakonna liikmed, tekivad kahtlused erapoolikuses.

Olgu taolised kahtlused põhjendatud või mitte, on üks vabaühenduste arengut pärssiv asjaolu on eraisikute annetuste topeltmaksustamine. Võrreldes äri- ja riigisektoriga ägab meie vabakond ka kõige kõrgema efektiivse maksukoormuse all.

Oletame, et üks kodanik teenib 1200 eurot brutopalka kuus ja ta soovib ühe kuu palga aastas (ehk 8% oma sissetulekust) annetada küla spordiseltsile, et see raha läheks tema kahe lapse treeneri töö tasustamiseks.

Taolise palga väljamaksmiseks on annetajaga seotud tööandja palgakulu 1606 eurot. Seejärel võtab maksuamet ära 580 eurot nii tööandjale kui töövõtjale kohaldatud tööjõumaksudeks ning annetaja pangakontole jõuab netopalgana 1025 eurot.

Kodanik kannab nüüd selle raha annetusena spordiseltsile, kus treener palgal. Riik peab sellelt summalt ka teist korda kinni 334 eurot erinevaid tööjõumakse. Kogu selle protsessi tulemusena jõuab annetajaga seotud ettevõtte (või riigiasutuse) 1606 eurosest palgakulust läbi mittetulundusühingu sporditreeneri pangaarvele netopalgana vaid 691 eurot ehk 43% algsest summast, sest 57% võtab riik erinevate tööjõumaksudena ära.

Et seda maksukoormust nüüd osaliseltki vältida, hakkasid meie spordiklubid oma treeneritele maksma palka stipendiumitena. Sellega õnnestub toodud näites 1606-eurosele eraisiku palgakulu annetusele rakenduvat kogu maksukulu vähendada ühekordse sotsiaalmaksu võrra, kuid üksnes 49%-ni senise 57% asemel. Siis jääksid vabaühenduste töötajad juba ilma olulistest sotsiaalsetest garantiidest: riiklikust tervise-, pensioni- ja töötuskindlustusest.

Nõnda toetavadki paljud inimesed spordiseltse fiktiivsete arvete või  „mustalt“ arveldamisega. Teiselt poolt oleme jõudnud sellise kolmanda sektori korralduseni, kus enamus mittetulundusühinguid ja sihtasutusi elabki vaid riigitoetustest ja poliitikute armust, kuna eraisikute annetusi pärsib ägav maksukoormus.

Maksuamet kinnitab samuti, et meil moodustavad vabaühenduste tulud vaid 28% kogu kolmanda sektori tulust. Me annetame neile liiga vähe, sest annetamist pole maksudega soodustatud.

Vabaerakonda taoline olukord ei rahulda. Otsime uusi lahendusi, kuidas suurendada oluliselt eraannetuste osakaalu vabaühenduste rahastamisel. Poliitikute katuserahade jagamise asemel võiks anda kodanikele endile suurema võimaluse vajaduspõhiselt vabaühenduste arengut suunata.

2016. aastal seadustas Reformierakonna, IRL-i ja sotsiaaldemokraatide võimukoalitsioon tööandjatele kuni 400 euro ulatuses iga töötaja kohta tehtavate tervise- ja spordikulutustelt aastas erisoodustusmaksu vabastuse.

See soodustus ise on paraku ühiskonnale regressiivselt mõjuv ja sotsiaalselt ebaõiglane, mis on kättesaadav üksnes edukamale osale ühiskonnast, kes saaksid ka selleta hakkama. Märkimist väärib see käsitlus siinkohal aga põhjusel, et taoline töötajatega seotud soodustus ettevõtja kulul on tõstetud just ettepoole kõiki tööjõumakse.

Meenub aga üks mõistlik näide, kus töövõtjate tulud on tõstetud üksnes ettepoole tulumaksukohustust. See oli idee vabastada eraisikute investeeringud väärtpaberitesse tulumaksukohustusest seni, kuni seda tulu pole võetud eratarbimisse. Siinkohal on rõhutatud just printsiipi, et eraisikuid tuleks kohelda võrdselt ettevõtetega.

Hetkel kehtivad juriidiliste isikute poolt vabaühendustele tehtud annetustele tingimused, kus tulumaksuvabad on annetused ja kingitused kuni 3% ulatuses aasta palgafondist või kuni 10% viimase majandusaasta kasumist. Sisuliselt võib ettevõte annetada ka brutotulu jõudmata kunagi kasumisse. Ammugi ei kontrolli ja sanktsioneeri nende piirangute ületamist keegi.

Leian, et eraisikutel tuleks võrdsetel alustel ettevõtetega võimaldada annetada mitte bruto- või netotulu, vaid temaga seotud palgakulu kõikide tööjõumaksude eelselt. Ka mistahes muud tulu peaks saama eraisik annetada enne tulumaksukohustust.

Naastes artikli alguses toodud näite juurde, rakenduks antud ettepaneku korral eraisikute palgatuludest spordiseltsidele tehtud annetustele nende väljamaksmisel treeneritele palkadena üksnes ühekordsed tööjõumaksud kokku 36% tänase 57% asemel.

Tõsi on, et taoliste maksusoodustuste muudatuste korral väheneb lühiajaliselt sotsiaalmaksu laekumine riigieelarvesse. Annetuste topeltmaksustamine kaoks ja vabaühendustes makstaks nendest annetustestki palgakuludeks üksnes kolmandik. Kuid see negatiivne mõju riigieelarvele oleks võrdlemisi marginaalne.

Heategevus jõuab massidesse üksnes siis, kui kodanikud tunnetavad, et nende annetustega saavad nad ise suunata ühiskonna arengut ilma riigi sekkumiseta.

Kaul Nurm

Vabaerakonna aseesimees.