Tarmo Kõuts: Piirivalveameti oskusteabe kaotamine teeb kagupiiri ehituse kalliks

Kauaaegne Piirivalveameti peadirektor viitseadmiral Tarmo Kõuts on kriitiline kagupiiri väljaehitamise protsessi suhtes. Tänaste probleemide allikana näeb ta omaaegset poliitilist otsust kaotada iseseisev Piirivalveamet ja lülitada see Politsei- ja Piirivalveameti koosseisu.

„Sellest tulenevalt jääb kõik, mis piirivalve valdkonnas on toimunud, politsei juhtkonna vastutusele. Juba 2010. aastal olid kõik tänased probleemid teada, aga vahepeal on valitsuspoliitikud jätnud need lahendamata,“ rõhutab Kõuts.

Tarmo Kõutsi sõnul kadus ühes iseseisva Piirivalveameti kaotamisega ka sellesse organisatsiooni aastakümnete jooksul koondunud kompetents ja oskusteave.

„Ilmselt polnud Hanno Pevkuri siseministriks oleku ajal enam tööl inimesi, kes tundnuks piiriehituse spetsiifikat. Tundub, et toona piirivalve professionaalide arvamust ei tahetudki kuulata ning oli vaid poliitiline soov otsus ära teha. Nõnda siis kujutatigi ette, et ligi 80 miljoni euroga on võimalik välja ehitada tänapäevane piir,“ räägib Kõuts.

Kuna tänaseks ligi 320 miljoni euroni kasvanud kagupiiri investeeringute detailselt jaotust pole avalikustatud, siis on Tarmo Kõutsil keeruline hinnata nende otstarbekust.

„Loodan väga, et see kalkulatsioon pole tehtud ühe kilomeetri nö keskmise ehitushinna alusel. Kagupiiri erinevad lõigud on väga eriilmelised ning piltlikult öeldes  ei peaks hakkama soiseid alasid kuivendama, vaid lepitaks looduslikult raskesti läbitavates kohtades kergemate piirirajatistega,“ selgitab Kõuts.

Tarmo Kõuts rõhutab, et  on piirivalves on  kõige tähtsam hästi motiveeritud, hea varustusega ning professionaalse ettevalmistuse saanud piirivalvurite olemasolu.