Võitlus tasuta lasteaedade eest algas Tartus

Emajõgi, Tartu

Nii nagu 1918. aastal kleebiti Eesti iseseisvusmanifest esimesena üles Pärnu linnas, oli 100 aastat hiljem Tartu esimene koht, kus inimesed otsustasid, et aasta-aastalt kasvav lasteaia kohatasu on ületanud mõistliku taseme ja sellele tuleb seada piir, kirjutab Alvar Tipp.

Kahjuks on Tartu linnas võimul olevate Reformierakonna ja Keskerakonna jaoks lapsevanemad piltlikult öeldes samasuguses staatuses nagu lüpsilauda loomad, kellelt tuleb võimalikult palju välja pigistada.

Eesti Vabaerakonna liikmed, kes kohalikel valimistel ühinesid valimisliiduga „Tartu heaks“, on teinud valimisliidu nimekirjas valituks osutunud inimestega korduvalt linnavolikogule pöördumisi, et siduda lasteaia kohatasu miinimumpalgast lahti, kuid kahjuks pole volikogul siiani olnud selleks piisavalt poliitilist tahet. On tunne, et valijaid on vaja poliitikutele vaid enne valimisi, kui võib nendega kohtuda ja muresid kuulata, kuid pärast valimisi pole inimesed enam olulised.

Miks me ei saa uskuda suuri parteisid?

Ehkki seadusega on lubatud lasteaiatasu isegi 20% miinimumpalgast, on Tartu linnabossid näiliselt justkui armulikud, et on hoidnud seda summat 15% peal, mis paljudele lastevanematele on ikkagi suur summa. Trikk on aga selles, et maksimumtasu küsides ei saaks Reformierakond ega Keskerakond väita, et nad hoolivad lastega peredest ja Eesti tulevikust.

Selle taustal panevad imestama viimaste kuude valimiseelsed lubadused, mis näitavad, et suured parteid on haistnud võimalust saada endale lihtsalt lapsevanemate hääli, kui lubavad nüüd korraga kõigile tasuta lasteaeda. Viimasena tasuta lasteaedu lubama tõtanud Reformierakond eesotsas Kaja Kallasega väidab, et kahe lapse pealt oleks kokkuhoid suisa 1500 eurot. Samas unustab ta ära selle soodustuse, et teise lapse lasteaiatasu on 50%, millele Reformierakond alati Tartus on rõhunud ja millega välja vabandanud kõrget kohatasu. Seega ei ole lubatud kokkuhoid uhkelt kõlav 1500 eurot, vaid 1125 eurot aastas. Tundub, et Reformierakonna poliitikutele on 375 eurot peenraha ja palju ägedamalt mõjub suurema summa näitamine. Kuna Tartus kohalikul tasandil võimul olevad Keskerakond ja Reformierakond ei ole isegi kaalunud kohatasu tõstmise tühistamist või tasu alandamist 65 euro peale kuus, nagu on korduvalt eelnõudes pakutud, siis ei jäänud meil enam muud üle, kui minna oma ideega riigikokku.

Vabaerakonna tasuta lasteaia ettepanekut ei arvestatud

2018. aasta lõpus esitas Vabaerakond riigikogule eelnõu, mille põhiidee oli kaotada lasteaedades kohatasu. Kultuurikomisjon eesotsas Aadu Mustaga ei pooldanud selle eelnõu menetlemist ning teisele lugemisele saatmist. Dokumentides on mustvalgel kirjas, kuidas praegu valimiste eel tasuta lasteaeda lubavad võimuerakonnad ise seda tegelikult ei luba. Kas see pole kummaline?

Õnneks läks riigikogu saalis toimunud hääletusel teisiti ning ettepanek eelnõud mitte toetada siiski läbi ei läinud. Mis saab sellest eelnõust edasi, on raske öelda, aga selge on see, et hoiame sellel silma peal ning ei luba seda lastevanematele vajalikku eelnõud niisama sahtlisse vedelema jätta. Selle aasta alguses tuli uudis, et ka Tallinn tõstis lasteaia kohatasu 72 euro peale, kuid samas kompenseerib toiduraha 2 eurot päeva kohta. Seega, isegi kui Tallinna lasteaedade kohatasu tõusis 15 eurot ja on sellest aastast pea sama suur kui Tartus, siis toiduraha pealt hoiab tallinlane kokku 30 eurot kuus. Seda kõikide laste puhul, samas kui Tartus paljukiidetud mitmelapselise perekonna soodustus laieneb vaid kohatasule, mitte toidule.

Meedia blokeerib Vabaerakonda

Kuna Vabaerakond on viimasel poolel aastal saanud meedias väga vähe sõna (meile teadmata põhjustel, ehkki üheks vihjeks on suure päevalehe peatoimetaja erakonnaga liitumine), siis kasutame juhust ning vastame siin Kaja Kallasele ja Sven Mikserile, kes Postimehe vahendusel üritavad teineteise võidu endale Eesti laste helge tuleviku maaletooja oreooli tekitada.

Nimelt väidab Kaja Kallas, et Reformierakond oli see, kes tõstis 2014. aastal lastetoetuse 19 eurolt 60 eurole. Nädalajagu hiljem kasutas Sven Mikser vastukaja võimalust ning väitis, et just sotsid olid need, kes seda kõike nõudsid.  Reaalse elu faktid ning minu makstud arved kinnitavad aga hoopis ebaproportsionaalset suurt kohatasu tõusu, mis on toimunud Tartu linnas alates 2013. aastast.

Kuidas tasu on tõusnud?

2013. aastal oli kohatasu arve 35.20 eurot.

2014. aasta jaanuarist kuni augustini oli kohatasu 39.05 eurot.

2014. aasta septembrist kuni detsembrini 53.25 eurot.

2015. aasta jaanuarist 58.50 eurot.

Seega jäi tänu sellele suurele võitlusele Reformierakonna ja sotside vahel Tartu lapsevanematele kätte 1.50 eurot. Oluline on mainida, et ka sellel ajal olid Tartus võimul Reformierakond ja Keskerakond käsikäes ning ei olnud kosta sotside hädakisa tartlastele tehtavast ülekohtust. Alates 2019. aasta jaanuarist on muide lasteaia kohatasu Tartus juba jahmatavalt suur summa – 75.50 eurot, millele lisandub söögiraha 30 eurot.

Eesti Vabaerakond on pikemat aega võidelnud Eesti laste eest ning teinud seda avalikult, kuid kahjuks opositsioonis olles selleks väga palju võimalusi pole. Aga me ei jäta jonni! See, kes väidab, et Vabaerakond ei tee midagi, võiks natuke teemasse süveneda – ja siis avaneks hoopis teine pilt!

Meie jätkame võitlust tasuta lasteaiakohtade eest igal juhul!

Alvar Tipp on tartlane, nelja lapse isa, Vabaerakonna Tartu linna kandidaat nr 204