Krumm: Eesti vajab terve riigi, mitte ainult Suur-Tallinnat soosivat majanduspoliitikat

Kristo Krumm

Eesti ettevõtlussektor on seaduste, ettekirjutuste, regulatsioonide, nõudmiste ja bürokraatiaga nii üle kuhjatud, et ettevõtjatel hakkab kaduma motivatsioon ja huvi oma tegevust jätkata. Viivitamatult tuleb kaasajastada jagamismajanduse toimimine ja lõpetada ülereguleerimine.

Ettevõtlikud inimesed peavad saama võimaluse mugavalt ja seaduslikult lisatulu teenida lisaks tavapärasele palgatööle. Kuid on ääretult raske veenda riigivalitsejaid radikaalsete ümberkorralduste vajalikkuses.

Eesti vajab muutusi, et  jõuda elatustasemelt sinna, kus on meie etalonriigid: Soome, Rootsi, Norra, Taani.. Selleks on tarvis majandusmudelit, mis toob meile tuntuse ja eduloo. Vajame seda eluliselt, nüüd ja kohe. Eesti vajab terve riigi, mitte ainult Suur-Tallinna heaks töötavat majanduspoliitikat.

Väike-ettevõtja on riigi toimimise nurgakivi

Vabaerakonna programmis on kindel koht ettevõtlusel ja ettevõtjatel. Keskenduda tuleb  eeskätt väike- ja mikroettevõtjatele. Just väike- ja mikroettevõtjad täidavad riigieelarvet oma maksudega kõige kohusetundlikumalt ja stabiilsemalt. Just väike- ja mikroettevõtetes töötab kõige rohkem eesti inimesi. Just sellised ettevõtted on Eesti majanduse ja riigi toimise nurgakivid.

Peame looma sellise maksusüsteemi, kus 1-2 inimesega nn elustiili-ettevõtjad suudaksid alustada, tegutseda ja ellu jääda. Praegu see paraku nii ei ole.  Inimestel peaks olema jätkuv huvi oma sissetulekuid mitmekesistada läbi ettevõtluse eriilmeliste võimaluste.

Kiiremas korras tuleb julgemalt uuesti võtta arutluse alla Eesti maapõuevarad ja nende igakülgne uurimine ja kaardistamine. Nõukogudeaegsete uuringutulemustega ei ole 21. sajandil enam midagi peale hakata. Iga endast lugupidav riik peab teadma, mida, kui palju ja millises konsentratsioonis tema maapõu sisaldab.

Kas valitsus julgeb selja sirgu ajada?

Väärikas ja teotahteline valitsus, kes hoolib tõepoolest oma maa ja rahva kestmisest, peab tegema kõik võimaliku, et loodushoidlikult ja vastutustundlikult tegeleda maavaradega, mille väärindamisest tõuseks kasu nii olemasolevatele kui veel sündimata põlvkondadele. Kas Eesti riik julgeb neil teemadel ükskord otsuseid langetada või lükatakse jaanalinnu kombel kõige tähtsamaid otsuseid aina edasi? Kas valitsus suudab selja sirgu ajada ja öelda, et keskkonnauuringud ei ole saatanast ega tähenda kindlasti millegi ehitamist või rajamist, või jäämegi maletama nelja-aastase riigikogu valimiste tsükli järgi?

Kui valimised on ukse ees, istub peaminister Stenbocki majas, kõrvad lidus, jättes kõik vähegi kriitilisemad, ent vajalikud otsused tegemata. Kui valimised on möödas, võit või vähemasti auhinnaline teine pjedestaali koht käes, võib hakata makse tõstma ja muudele hinnalistele valimislubadustele rahalisi katteallikaid otsima. Pärast valimisi ei pea ju enam kartma rahva ega valijate meelepaha.

Riigimetsade majandamine erakätesse

Vabaerakonna meelest peab Eesti eeskuju olema naftariik Norra, kus loodi riiklik investeerimisfond, et tagada piisav rahvuslik rikkus tulevastele põlvedele. Norra riikliku naftafondi väärtus ulatub praeguse seisuga triljoni dollari piiri. Kuigi fondi turuväärtus kukkus tänavu esimeses kvartalis 21,4 miljardi dollari võrra, 1,02 triljoni dollarini, püsib selle väärtus jätkuvalt triljonist dollarist kõrgemal.

Eestis ei ole ega hakka ka kunagi maapõest naftat purskama, aga meil on oma rahvuslik ja aastakümneid Eesti energeetilist julgeolekut taganud põlevkivi. Samuti katab üle poole Eestist mets, ka erinevaid taastuvenergeetika võimalusi ei tohi alahinnata.

Leiame, et riigile kuuluvat metsa ei peaks majandama ainult suur riigiettevõte RMK, vaid metsakinnistuid võiks rentida majandamiseks ka maainimestele, maal tegutsevatele ettevõtjatele. Riigimetsa majandamiseks välja rentimine annab maapiirkondadele tugeva sotsiaalse turvatunde ja loob ärilise stiimuli ka koostööks kohalike metsamajandajate vahel. RMK-le jääks 300 000 hektari looduskaitseliste piirangutega metsa majandamine, samamoodi rendilepingute hoidmise ja nende üle järelvalve teostamine.

Valitsuse kõige tähtsam ülesanne peab olema maakondadesse ettevõtluse ja töökohtade tagasitoomine. Niipea kui anda investoritele võimalus saada Võrru või Põlvasse tehtavalt investeeringult näiteks pool tagasi, luuakse motivatsioon Lõuna-Eestisse investeerida. Praegu ei ole kellelegi sellist motivatsiooni.

Kristo Krumm,

Ettevõtja, Tallinna Ülikooli lektor (Vabaerakond)

Vabauudised

Vabauudised on online uudiste- ja arvamuslugude portaal. Vabauudistes avaldatud seisukohad jms võivad aga ei pea vastama Vabaerakonna omadele.