Märt Läänemets: Idamaade iidne mõttetarkus inspireeris mind poliitikasse astuma

Kui ma oma elukutset pean nimetama, ütlen tavaliselt, et olen orientalist. “Misasi?” küsitakse vahel vastu. “Ornitoloog? See linnuteadlane?” Eks siis tuleb seletada, et „orientalistika“ ja „ornitoloogia“ on kaks ise asja, esimene on teadus Aasia ehk Idamaade kultuuridest, teine tõepoolest hoopis loodusteaduste haru, mis uurib linde.

Kui küsida, kuidas minust orientalist sai või mis andis Idamaade huviks algtõuke, siis seda ei oskagi öelda. Koolipõlves maal Avinurmes elades lugesin suure huviga „Maailm ja mõnda“ sarja raamatuid, eks seal oli Aasia maadest ka midagi. Keskkoolis hakkas kujunema mingi ebamäärane huvi vaimsete ja müstiliste asjade vastu. Seetõttu ehk läksingi ülikooli psühholoogiat õppima. Siis tuli juba tutvus Linnart Mälliga, toonane orientalistikaring, ida keelte, peamiselt hiina ja sanskriti õppimine. Nii ta pikkamööda kujunes ning sai elukutseks ja elu kutseks. Praegu on sõna „orientalistika“ ka ametinimetuses: olen Tartu Ülikooli orientalistika dotsent, orentalistikakeskuse juhataja ja lisaks veel Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi president.

Orientalist = kas jätkuvalt dissident?

Huvitav on see, et sõna „orientalistika“ on miskipärast ikka ja jälle paljudele pinnuks silmas. Nõukogude ajal samastati seda mingi kahtlase müstika, dissidentluse ja isegi riigivastasusega, nii et kuskil 1980. aastate keskel Tartu Riikliku Ülikooli juhtkonna ja parteikomitee nõudmisel see nimetus isegi ära keelati ja toonane orientalistika kabinet ümber nimetati „neutraalsemaks“ ida keelte õppekabinetiks. Ja nüüd, 21. sajandi teisel kümnendil – väga sarnane lugu. Enam ei ole küll parteikomiteed ära keelamas, aga mingi vasakliberalistliku poliitkorrektsuse mõjul eriti noorema põlvkonna Aasia uurijad justnagu häbenevad seda, sest mõned autoriteedid läänes on lasknud lendu paradigma, nagu oleks orientalistika iseenesest rassistlik ja kolonialistlik ja mis-kõik-veel mõiste. Mindki on mu oma kolleegid näiteks manitsenud, et „ära sa uurimisgrandi taotluses küll orientalistikat maini, siis võib juhtuda, et raha ei saa“. Masendav ideoloogiline mugandumine!

Iidsed tarkused on aktuaalsed tänagi

Aga orientalistikateadus elab vaatamata vasakliberaalsetele pinnavirvendustele edasi. Ka Eestis. Orientalistikas on kõige tähtsam vanade oluliste tekstide tõlkimise kunst. Minu enda suurim töö selles vallas on juba 2001. aastal ilmunud legendaarse Vana-Hiina sõjafilosoofi Sun Zi traktaat „Sõja seadused“. Toona ilmus see Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste tellimisel rikkalikult kommenteerituna ja on ammu muutunud bibliograafiliseks harulduseks. Õnneks on kirjastuselt Koolibri kohe-kohe tulemas illustreeritud rahvapärane uusväljaanne, kahjuks ilma kommentaarideta, aga pisut sujuvamaks ja loetavamaks kohendatud tõlkega.

Praegu on valmimas ühe teise Vana-Hiina mõttetarga Meng Zi tõlge, mis ehk selle aasta lõpus või tuleval aastal Avatud Eesti Raamatu sarjas ilmub. Meng Zi oli filosoof, kes juba enam kui kaks tuhat aastat tagasi rõhutas humanistliku inimkeskse poliitika tähtsust. Otse hämmastav, kui tänapäevaselt mõjuvad paljud tema mõtted ja soovitused, näiteks nõue, et riigi valitsejad peavad eelkõige hoolitsema rahva toimetuleku ja hariduse eest, muidu läheb riik paratamatult hukka. Võib-olla kaudselt just Meng Zi ongi mind inspireerinud poliitikasse tulema ja just hariduse teemal jõulisemalt sõna võtma.

Vabaerakond – jõud, mida Eesti poliitika on oodanud

Nõnda ma sattusingi neli ja pool aastat tagasi Vabaerakonda. Olin hoidnud ennast poliitikast pigem eemale, aga kui Vabaerakond Andres Herkeli eestvedamisel 2014. aasta sügisel loodi, ütles miski minu sees, et pean sellega ühinema. See on jõud, mida Eesti poliitika on oodanud ja sa pead kaasa lööma. Siis läksid asjad juba kiireks, valimised olid tulemas, vaja oli nimekiri täis saada, kandideerisin, kampaaniat eriti ei teinud, aga eks minu pisku „häältesaak“ ka natuke aitas, et Vabaerakonna esindus sai Riigikokku. Ja minu meelest on tehtud väga suurt ja vajalikku tööd: nii mõnedki Vabaerakonna ideed on jõudnud üleüldisesse poliitilisse diskussiooni.

Kuigi praeguses kampaanias nii võimuerakonnad kui ka peavoolu meedia teevad kõik, et Vabaerakond maha vaikida või lausa mutta tampida, tuues põhjenduseks madalad reitingud ja üritades selle pseudoargumendiga valijate teadvust mõjutada, olen optimist ja veendunud, et Vabaerakond kordab vähemalt eelmiste valimiste tulemust. Meie tugev ja sisukas kampaania ning eriti nii kandidaatide kui ka kogu erakonna aktiivi pühendumine tugevdavad seda veendumust iga päevaga. Kohtumised ja vestlused inimestega, kes on väsinud võimuerakondade nõukogude aja stiilis parteipoliitikast ja tühjast ideoloogilisest kõminast ning ootavad uut, tõeliselt rahvast ja inimesest lähtuvat poliitikat, annavad jõudu tegutseda.

Riik tuleb erakondadelt ära võtta ja rahvale tagasi anda

Kuigi ma olen kampaaniasõnumites keskendunud peamiselt hariduspoliitikale ja õpetajate olukorrale, pean selle kõrval või sellega koos lähiaastate kõige tähtsamaks teemaks üleüldist poliitilist reformi. Erakonnad sellisel kujul on oma elu ära elanud ja muutunud ühiskonna arengu pidurdajateks, veel raskemalt öeldes – ühiskonna vähkkasvajaks. Siin on vaja põhjalikku „kirurgilist vahelesegamist“. Erakonnaseadust tuleb muuta, et anda võimalus rahvaalgatusele ja valimisliitudele. Valimisseadust tuleb muuta, loobuda suletud nimekirjadest ja 5% lävendist Riigikokku esinduse saamiseks. Riigi rahasüste erakondadele ja Riigikogu liikmete kuluhüvitisi pole vaja kärpida, vaid need tuleb täielikult ära kaotada. Rääkimata libaministrikohtade kaotamisest ja nende loendamatute puuk-MTÜde ja sihtasutuste laialisaatmisest, mis ministeeriumide ümber riigi ja rahva raha keerutavad.

Kuni parteide lämmatavat võimu ja ringkäendust ei murta, pole ühelgi teisel poliitilisel reformil edu loota. Riik tuleb erakondadelt ära võtta ja anda rahvale tagasi, nagu kõlas Vabaerakonna üks valimisloosungeid neli aastat tagasi. Sellega tuleb edasi minna, kui lootusetu see ka ei paistaks. Muud võimalust ei ole.

Märt Läänemets kandideerib Vabaerakonna nimekirjas Jõgeva- ja Tartumaa teise numbrina.