Meeleheitel väikeettevõtja: kui kaua kavatseb valitsus ettevõtjat ruunata?

Raivo Kokser

Olukord Eesti tööjõuturul on (väike)ettevõtjale keeruline, pinev ja eksistentsiaalne. Praegu koalitsioonis olevate vampiirerakondade helded lubadused ettevõtlust toetada ja arendada on sulaselge häma.

Näiliselt toetatakse justkui töövõtjate huve, kuid samas kastreeritakse peaaegu olematuks ettevõtjate võimalusi areneda ja investeerida. Uuest aastast kehtima hakkavad sotsialistide algatatud töölepingu seaduse muudatused teevad Eesti ettevõtluskeskkonna ettevõtjatele veelgi keerulisemaks.

Olen 25 aastat samaaegselt juhtinud mitme eri valdkonna ettevõtet, mis on tegelenud põllumajanduse, transpordilogistika, ehituse, eksporditeenuse ja linnahooldusega. Tunnen ennast koduselt hangete koostamise ja võitmisega, samuti olen päris hästi kursis lepinguõiguse temaatika, selle võimaluste ja kitsaskohtadega.

Erinevalt majanduskompetentsiga inimestest ei pruugi tavainimene alati mõista, et tegelikult ongi just ettevõtlus see, mis kogu majandust üleval hoiab ja võimaldab poliitikutel tõsta toetusi, pensione ja remontida teid ning prassida tasuta ühistranspordiga.

Palgavaesed firmaomanikud

Samal ajal on Eestis väikeettevõtete omanike seas palgavaesus kaks korda suurem kui töötajate seas. Päris hirmutav on ka ettevõtjate koormamine töötajatele haiguspäevade maksmisega. Ideel seadustada ettevõtjale iga viie aasta tagant pool aastat palgalist puhkust on jumet, ainult tahaks teada, kes selle kinni maksab? Ametiühinguid me üle pakkuda nagunii ei suuda.  Soome riigile on nende ametiühingud väga suurt majanduslikku kahju tekitanud ja kuni eksisteerivad, tekitavad ka edaspidi.

Terve Eesti heaks!

Millegipärast kipuvad kõik Eestis sisse seatud nö „eesrindlikud maksuideed“ realiseeruma ettevõtjatele pandud  uute kohustustena. See on absurdne. Ettevõtjat ei ole võimalik lõpmatult koormata ja ruunata. Peaaegu 95% minu tuttavatest väikeettevõtjatest on firmasid koomale tõmmanud, seda nii töötajate puuduse, kui ka ulmeliste nõudmiste tõttu. Paljud ettevõtlikud inimesed on juba kolinud koos peredega välismaale ja jätkavad seal ettevõtlusega. Tean mitmeid, kes kavatsevad seda lähiajal teha, kui olukord Eestis ei leevene.

Raha ei tule „seinast“

Hiljuti näitas kontoritöötaja mulle Tööinspektsiooni kirja ja nõudis sooje tööriideid, kuna peab köetud ruumist õue autoni minema ja võib seetõttu külmetuda. Kas olukord võib veel jaburamaks minna? Niigi on tööandjal tohutult kohustusi firma arendamise, töö korraldamise ja heade töötingimuste loomisega ning ülisuur vastutus lepingute täitmise ja tähtaegadest kinnipidamisega. Ka töötaja peab lõpuks mõistma, et raha ei tule „seinast“. Ettevõtja kannatus katkeb, misjärel murdub ka Eesti majanduse selgroog – väikeettevõtlus.

Kas näruse oleviku taustal terendab helgem tulevik? Jah, kui tööjõumaksud alaneksid ja riiklikud regulatsioonid väheneksid. Valitsus peaks ettevõtjad senisest märksa rohkem usaldama ja hea nõuga abiks olema, mitte saatma mõnest inspektsioonist kukile järjekordset inspektorit või revidenti, kes trahvikvootide täitmise tuhinas otsib ettevõttest meeleheitlikult mingitki probleemi, mille eest ettekirjutust teha või trahvi määrata.

RAIVO KOKSER,

Ettevõtja, Vabaerakonna juhatuse liige

Vabauudised

Vabauudised on online uudiste- ja arvamuslugude portaal. Vabauudistes avaldatud seisukohad jms võivad aga ei pea vastama Vabaerakonna omadele.