Rail Baltic – tahtsime parimat, aga välja tuli nagu tavaliselt?

"Rail Baltic", Vabaerakond

Selgus, et Rail Balticu Eesti trassi hind on 1,6 miljardit eurot, mis on ligikaudu 18 protsenti enam kui kolm aastat tagasi koostatud eskiisis. Loomulikult ongi igasugune taristu ehitamine kulukas ja võib esineda ka nihkeid esialgses maksumuses. Ent kui projekt läheb viiendiku võrra kallimaks, on seda ikka väga palju. Kas lumepall asus veerema? Kas peagi tuleb uudis, et Eesti trass läheb maksma 40 protsenti enam?

Tegemist on olulise riigi kulude kasvuga, mida ei tohi võtta kergekäeliselt. Järelikult langetati otsused ebaõigete alusandmete ja valede uuringute põhjal. Peab tsiteerima Indrek Neiveltit: „Uskumatu lugu. Nagu lollidemaal elaks“. Kas Eesti on rikkaim riik Euroopas, kus kasvavad rahapuud? Olles liikumise Avalikult Rail Balticust jälgija, olen hinnatõusu uudist lugedes täiesti kindel, et nad ajavad väga õiget asja.

Vabaerakond on selgelt öelnud, et on innovatsiooni ja investeeringute poolt, kuid ebamõistlike ja majanduslikult arutute otsuste vastu. Paljudes asjades ei ole küsimus sõnas „kas“, vaid „kuidas“.

Avatuse pooldajatena leiame, et Rail Balticu poliitiline asjaajamine ja otsuste tegemine ei ole toimunud 21. sajandi demokraatlikule Eestile kohaselt. Oleme korduvalt kritiseerinud valitsuse ja ametnike poolt Rail Balticut puudutavate otsuste, uuringute osade ja nende lähteülesannete salastamist.

Oleme toetanud kodanikuliikumist Avalikult Rail Balticust ja teisi, kes on tõstatanud mitmeid kõiki Eesti elanikke puudutavaid küsimusi, mis ei ole saanud selgeid vastuseid. Tartlasena leian, et Rail Baltic peaks kulgema mööda olemasolevat raudteetrassi läbi Tapa, Tartu ja Valga. Juba regionaalpoliitiliselt on selline lahendus Eesti jaoks parem. Kogu Eesti peab elama ja investeeringud ja toetused ei tohiks soodustada ainult teatud piirkondade arengut. Valitsus on niigi jätnud kasutamata võimaluse saada Euroopa Liidult suuremaid toetusi. Jagades Eesti mitmeks erinevaks piirkonnaks, oleks kogu Eesti areng olnud toetuste abil palju ühtlasem ja õiglasem. Kõikjal Eestis peab saama inimväärselt elada.

Eelneva valguses sõnastan uue valimiste teema – riiklikud suurinvesteeringud. On aeg üle vaadata kõik investeeringutega seonduv. On aeg ka riigikogus tehtud otsus Rail Balticu suhtes ümber vaadata. Lepingud ei ole kivisse raiutud ja tingumusi saab vajadusel muuta või leping lõpetada. Ennetades sellega senisest märksa suuremat kahju.

Eestis on väga palju suuremas rahahädas ja puuduses virelevaid valdkondi nagu omastehooldus, puuetega laste ning nende vanemate toimetulek, aastatesse ulatuvad ravijärjekorrad või investeeringud teadusse, kohati talumatult kõrge lasteaia kohatasu ja talvine praktiliselt olematu teehooldus. Selle kõige ja läheneva majanduskriisi valguses peab valitsus eriti hoolega mõtlema, kas ja kuhu Eesti inimestelt kokku kogutavat niigi nappi maksuraha paigutab. Kui mõtlemisest ei tule siiski midagi välja, siis võivad täituda klassiku sõnad: „Tahtsime parimat, aga välja tuli nagu tavaliselt!“*

Aru pähe!

Vahur Kollom,

Vabaerakonna Tartu piirkonna aseesimees

*“Tahtsime parimat, välja tuli nagu tavaliselt,” ütles Venemaa peaminister Viktor Tšernomõrdin ühel 1993. aasta pressikonverentsil kommentaariks sama aasta suvel riigis läbi viidud rahareformile, mis nii korralduslikult kui tulemuste osas oli kõike muud kui ladus. See lause, mis nii täpselt võtab kokku vene inimese suure hinge ja klassikaliselt õnnetu asjaajamise, sai paugupealt üheks populaarseimaks käibefraasiks Venemaal ja mujalgi.

Vabauudised

Vabauudised on online uudiste- ja arvamuslugude portaal. Vabauudistes avaldatud seisukohad jms võivad aga ei pea vastama Vabaerakonna omadele.