Vabaerakonna esimees seab Eesti majanduse eeskujuks Šveitsi

Kaul Nurm

Vabaerakond soovib alandada üksikisiku sotsiaalmaksuga maksustatava tulu maksumäära 20 protsendilt 12 protsendini ja kompenseerida seda riigieelarvele ettevõtete omakapitali maksustamisega. Millega seda selgitame?

Vabaerakonna jaoks on oluline, et meie ettevõtted saaksid osaleda oma kaupade ja teenustega edukalt ülemaailmses tööjaotuses. See tagab meie ettevõtetele suuremad turud, mastaabiefekti, spetsialiseerumise ja efektiivsema kapitalipaigutuse, mis viib üldjuhul ka kõrgema tootlikkuse ja kasumlikkuseni.

Eesti ei saa aga kunagi jõukaks, kui riik maksustab ettevõtluse tulemi asemel kõrgelt ettevõtluse sisendeid – tööjõudu, nagu ka loodusressursse, elektrit, gaasi, kütuseid jms. Kui riigipidamise maksukoormus viiakse otse meie poolt toodetud teenuste ja kaupade hinda, siis me ei suuda enam siin loodut varsti müüa ja eksportida.

Kui me aga soovime, et Eestis toodetaks kaupu ja teenuseid, mis on ka maailmaturul konkurentsivõimelised, siis tuleb riigil hakata jagama ettevõtetega rohkem riske maksukoormuse nihutamisega majandussisenditelt majanduses loodud lisandväärtuse, ehk tulemi maksustamisele.

OECD riikide võrdluses on Eestis kõrged tööjõumaksud ja tarbimismaksud, kuid lausa olematud kapitali- ja varamaksud. Kui OECD keskmine tööjõu maksukiil oli 2017. aastal 35,9%, siis Eestis oli see 39,0%. See väljendab osakaalu, et kui palju võtab riik palgakulult tööjõumaksudena ära. Me oleme selle näitajaga 20. kohal 35 OECD riigi seas.

Nendes tabelites on meie ettevõtte tulumaksusüsteem lausa 1. kohal, millest on saanud eesmärk omaette. Majanduse arenguvõimalusi peegeldab palju ilmekamalt aga Maailma Majandusfoorumi globaalse konkurentsivõime edetabel, milles Eesti on alles 32. kohal. Selles võrdluses hoiab Eesti arengut kõige rohkem tagasi just meie 135. koht tööjõu maksustamises.

Majanduses loodud lisandväärtust ei määra seega üldse mitte see, kuidas ettevõtlustulu on maksustatud, vaid milline on ligipääs inimkapitalile ning oskused ja võime luua uusi väärtusi.

Mis asi on omakapitalimaks?

Vabaerakond tahabki nüüd Eesti maksupoliitikas kutsuda esile asendimuutust, et otsida uut tasakaalupunkti, mis võimendaks siinset majandust. Eesti riik võiks hakata jagama ettevõtjatega suuremat riski tootmissisendite vähema maksustamisega, et võtta siis riskipreemiana need eelarvevahendid tagasi ettevõtete tulemi maksustamisega. Ettevõtted võidavad ja riik võidab.

Seetõttu ei käsitle me maksulubadust alandada sotsiaalmaksuga maksustatud palgatulult üksikisiku tulumaksumäära 12%-ni asjana iseeneses, vaid üksnes koos samaväärse maksukoormuse nihutamisega 1,2%-lise omakapitalimaksuna juriidiliste isikute kogu jaotamata kasumi maksustamisele. Maksubaasiks on seega ettevõtete omakapital, millest on maha arvestatud sissemakstud aktsia- või osakapital.

Meie eeskuju on siin Šveits, maailma üks kõige vabama majandusega riik, kus rakendatakse võimalikult laiasid maksubaase, mis tagavad omakorda ülimadalad maksumäärad. Ka omakapitalimaksu on uue maksuliigina rakendatud just Šveitsis, kus varamaksu liigina pole see sama, mis klassikaline ettevõtte tulumaks. Viimase kehtestamist Eestis ei toeta ka Vabaerakond.

2017. aasta riigieelarvesse laekus üksikisiku tulumaksu 1 344 miljonit eurot. Ca 5% maksu laekus muu üksikisiku tulult (majandustulud, renditulud, stipendiumid, annetused, kingitused jms), kui palgatulu. Järelikult oleks 2017. aastal „maksnud“ Vabaerakonna maksulangetus riigieelarvele ca 510 miljonit eurot.

Statistikaameti ja Eesti Panga 2017.a andmete alusel olid Eesti reaalmajanduses ja finantssektoris meie ettevõtete koondbilanssides eelpool kirjeldatud omakapitali maksubaasiks kokku 43 miljardit eurot ja kui sellele rakendada 1,2%-list maksumäära, saame riigieelarve laekumiseks 516 mln eurot.

Kas 1,2%-line omakapitalimaks ajab kapitali Eestist minema? ELis on sel juhul minna üksnes riikidesse, kus ootab ees kõrge klassikaline ettevõtte tulumaks – Soomes 20%, Rootsis 22%, Norras 23%. Ka Leedus ootab ettevõtjaid 15%-line ning Lätis ja Venemaal 20%-line klassikaline ettevõtte tulumaks.

Vabaerakonna maksureform suurendab ka maksukoormuse progressiivsust, sest sellega kannaksid üksnes pikaajaliselt kasumis ettevõtted tööjõu efektiivse maksukoormuse vähendamist.

Reformierakond on lubanud 500 eurot tulumaksuvaba miinimumi kõigile. Selle lubaduse maksumus on ca 200 miljonit eurot. Kuid nad ei räägi, kust võetakse selleks rahaline kate. Nendeks allikateks on ettevõtluse tootmissisendite (ressursitasud ja aktsiisid) hinnatõus ja tarbimismaksude kasvatamine.

Tööjõumaksude oluline alandamine avab aga tee targale majandusele, teadusmahukale tootmisele ning digi- ja teenusmajanduse arendamisele, kuna selleks kõige olulisema ressurssi, inimtööjõu kaasamine muutub suhteliselt odavamaks. Ka kõrgepalgalisi töökohti on nii luua odavam. Kaudselt võimendaks see ka tänast sotsiaalmaksu laekumist, kuna tööjõumaksude alandamine suurendab ausalt maksude arvestamist.

Kaul Nurm,

Vabaerakonna esimees

Vabauudised

Vabauudised on online uudiste- ja arvamuslugude portaal. Vabauudistes avaldatud seisukohad jms võivad aga ei pea vastama Vabaerakonna omadele.