Vahur Kollom: asendustegevuste ehk nimemängude ajastu

Selle asemel, et teha Eesti elu korda, tegelevad riigiasutused hoopis sadu tuhandeid maksvate nimemängudega, kirjutab Vahur Kollom oma arvamusloos.

Tervishoiusüsteemi parandamisest on ammu räägitud. Haigekassa tegevus on vaja kindlasti üle vaadata, leida üles kitsaskohad ja vajadusel viia läbi muudatusi. Teha seda mõistlikult ja võimalikult väikese kuluga, tagamaks süsteemi veelgi ökonoomsem ja parem toimimine. Kui aga jõuab sinuni teave, et sotsiaalministeerium planeerib nimemuudatusi, mis maksavad ligikaudu 865 000 eurot, siis hallid ajurakud said kohe kiiremas korras mõtlemisainet. Kui paljude inimeste õiglustunnet riivas vastavasisuline sõnum? Ma julgen väita, et väga paljud inimesed tundsid seetõttu vastikustunnet oma riigi suhtes.

Kohe meenuvad väga erinevad Haigekassaga seotud juhtumid. Alles eelmisel aastal leidis aset võltsarvete juhtum, mille tulemusena selgus, et kontroll ametis polnud piisav. Meenuvad kurvad juhtumid, kus kodanikud on pöördunud haigekassa poole ja taotlenud abi raske haiguse korral ravimiarvete hüvitamiseks ja saanud sealt vastuseks “Ei”.

Alles hiljuti suleti siin ja seal sünnitusosakondasid ning juba esimene juhtum kiirabiautos sünnitamisest jõudis meieni. Uudisena igati põnev lugu, kuid kas niimoodi me hoolimegi oma inimestest ja loodame, et rahva arv kasvaks ja Eesti riik elaks igavesti?! Mis saab aga viiekümne aasta pärast, kui lapsi vahepeal palju juurde ei sünni ning maksumaksjate arv oluliselt väheneb? Kas kuulutame välja Eesti tervishoiusüsteemi pankroti? Ma kaldun arvama, et otsustajatele on kõik need asjaolud kenasti teada, kuid otsused ei sünni teadmistepõhiselt vaid tihti hoopis poliitilist või ainelist kasu silmas pidades või exceli tabeli alusel. Fakt on see, et igasugustest erinevatest uuringutest juba Eestis puudus ei ole ja kõik need makstakse ka kinni maksumaksja raha eest.

Kas nimemuutused on täna tõesti nii olulised? Esmapilgul tundub küll vastav ettevõtmine asendustegevusena ja 865 000 eurot on suur summa, mida saaks riik palju otstarbekamalt ära kasutada.

Puudega lapsele mõeldud toetust pole näiteks 12 aasta jooksul tõstetud. Oluline on märkida, et tarbijahinnaindeks on vaadeldavalt perioodil 2006 – 2018 muutunud 47,1% . On äärmiselt kahetsusväärne, et ühiskonna nõrgimate gruppide huve pole selle juures arvestatud ja toetuse määrad on jäänud 2006. a tasemele. Miks mitte suunata vastav summa hoopis puuetega laste toetuse tõstmiseks?!

Ma arvan, et erinevaid näiteid võibki siin tooma jäädagi, kuidas vastavat summat on võimalik hästi ära kasutada. Kuid küsimus on prioriteetides. Võibolla on paslik siin meelde tuletada, et põhiseaduse preambula kohaselt on riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Rahva õiglustunde riivamine ei ole jätkusuutlik tegevus. Kahjuks just selles osas on käesolev valitsus hästi silma paistnud. Asendustegevustest võiks lõpuks asuda reaalsete tegudeni ja hirmkalli ning rahva õiglustundega vastuolus oleva nimevahetuse asemel tegeleda Haigekassa sisulise arendamisega.

Vabauudised

Vabauudised on online uudiste- ja arvamuslugude portaal. Vabauudistes avaldatud seisukohad jms võivad aga ei pea vastama Vabaerakonna omadele.