KUNINGAS KÜSIB (6) Tukkuv IT-tiiger

KUNINGAS KÜSIB

Margo Munner vastab

K: Miks on nimelt just IT ja digiteemad Sulle tähtsad ja südamelähedased?

MM: Mul on kummaline elustiil: raha saan valdkonnast, mille olen endale ise selgeks teinud, aga oma ülikoolis omandatud humanitaarharidust rakendan meie erakonnas tegutsedes.

K: Milline on Sinu isiklik suhe digisektoriga?

MM: Olen 17 aastat töötanud veebikeskkondade haldurina, minu hallata on olnud näiteks ka NETI.ee ja Elisa Eesti AS veebikeskkonnad. Täna olen Justiitsministeeriumi asutuse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötaja, hoian silma peal umbes kaheksakümnel Eesti riigiasutuse veebilehel.

K: Milles näed IT- ja digivaldkondade valupunkte ja murekohti tänases Eestis?

MM: Eestis sajandivahetuse paiku tehtud uuenduslik ja efektiivne “tiigrihüpe” oli väga asjalik, märgiline ning oluline samm IT- ja digimaailmas. Kuid meie tiiger sooritas tookord vaid üheainsa võimsa hüppe ning jäi aastateks oma tulemust imetlema. Eduka “tiigrihüppega” loodud teenused vajavad aga pidevat värskendamist, et need töökorras hoida. Sellega on aina rohkem raskuseid ning uute ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamine ei käi enam nii kiiresti. See kõik vajab uut tugevat riiklikku tahet, järjekindlat ja süstemaatilist panustamist edasisse haldus- ja arenduskoormusesse.

K: Näib, et riiklik on erasektorist edukam?

MM: Sõltub täpselt vaatenurgast. ID kaardi abil suutis riik omal ajal panna käima laiema buumi ka erasektoris – näiteks hakkasid Eesti inimesed internetipangas oma arveid maksma üsna ruttu, aga e-kaubanduse osakaal võrreldes n.ö. traditsioonilisega, on meil Lääne-maailmaga võrreldes väiksem. Samuti on palju muudes, IT-välistes valdkondades tegutsevaid (tootmis)ettevõtteid, millel on probleeme IT lahenduste rakendamisel, aga ilma digitehnoloogiateta on kaasajal keeruline olla konkurentsis ja mida aeg edasi, seda keerulisemaks läheb.

K: Olen ikka harjunud Eestit innovatiivseks ja edukaks e-riigiks pidama, nii on ju meile aastaid sisendatud. Sinu seisukohtadest tuleb aga välja, et see on olnud udujutt, bluff. Palun too veel näiteid Eesti digiagooniast.

MM: Telekommunikatsiooniettevõtted ei taha võtta omavahenditest ette suuremahulisi infrastruktuuri-investeeringuid. Isegi suhteliselt tihedalt asustatud piirkondades, rääkimata siis päris maapiirkondadest. Samuti on Eestist seni mööda vaadanud rahvusvahelised IT-infrastruktuuri suurinvesteeringud. Aga näiteks Läti ja Soome on neid saanud! Näib, et Eesti tiiger tukub.

Suur murekoht on ka kõikvõimalikud regulatsioonid, mis puudutavad digikanalites liikuvat sisu, eelkõige autoriõiguste temaatika. Suured ülemaailmsed korporatsioonid on maailma oma suva järgi ära jaganud. Eesti ei näi märkavat, et oleme  Euroopa Liidu liikmesriik ning meid tuleks kohelda samamoodi kui koheldakse näiteks Saksamaa või Prantsusmaa kliente.

Eestil tuleb olla selles valdkonnas EL tasandil palju jõulisem survestaja, sest vaid läbi EL-i on võimalik seda muuta.

K: Kas meie tänases Eestis on isikuandmete privaatsus piisavalt garanteeritud?

MM: Olen suur privaatsuse eest seisja ja soovin näha sellist ühiskonda, kus info on küll olemas, aga see ei oleks liiga palju isikustatud ja andmekaitse oleks võimalikult heal tasemel. Lähtekoht peaks olema selline, et andmeid kogutaks nii vähe kui on antud teenuse osutamiseks vaja. Vältida tuleb nn. “superandmebaaside” teket – olukorda, kus viiakse kokku isiku kohta käiv erinevate vahendite abil kogutud info. Sellise info valdaja, olgu selleks siis riik või eraettevõte, saab panna tehisintellekti abil kokku “pildi” inimesest sellise täpsusega, et on võimalik temaga manipuleerida. Samal ajal leian, et kõikvõimaliku isikustamata üldise statistika tegemine peab olema jätkuvalt võimalik ja mitte ainult – see statistika peab olema võimalikult heal tasemel, et saaks arendada uusi teenuseid.

K: Kuuleme pidevalt IT sektori tööjõupuudusest. Kas EVA programmidest saab välja lugeda konkreetseid ettepanekuid ja lahendusi selle kaotamiseks või leevendamiseks?

MM: Vabaerakonna kevadises programmis on selle kohta tõesti juba kirjas mõningat leevendust pakkuvaid lahendusi. Tuleks kaasa aidata, et Eesti IT-ettevõtted saaksid võimalikult paljudes EL-välistes riikides avada filiaale. Eesti “emafirma” saaks siis allhanke korras tellida näiteks arendustöid. Nii saaks rakendada “kolmandate riikide” spetsialiste Eesti IT eduloo heaks ning leeveneks ka selle valdkonna tööjõupuudus.

KOKKUVÕTE:

* EESTI “TIIGER” TUKUB

* RIIKLIKUD IT TEENUSED TULEB UUENDADA JA KASUTAJALE MUGAVAMAKS MUUTA

* TULEB INVESTEERIDA RIIKLIKKU TARISTUSSE, ERITI MAAPIIRKONDADES

* EUROOPA LIIDU TASEMEL PEAB SURVESTAMA AUTORIKAITSE TEMAATIKAGA TÕSIST TEGELEMIST

* TULEB SOODUSTADA EESTI EMAFIRMADE ALLHANKETÖID EL-VÄLISTEST

RIIKIDEST