KUNINGAS KÜSIB, PLOOMPUU VASTAB: kisub metsa poole

Tallinna Ülikooli botaanika ja mükoloogia lektor Tõnu Ploompuu rääkis lavastaja Neeme Kuningale antud intervjuus, et viiekümne aasta pärast on paljudes kunagistes metsakülades taastunud asustus. “Infotehnoloogiaga leiba teenivate uusasukate seas on laialt levinud poolkäsitöönduslik metsamajandamissport,” kirjeldab vabaerakondlasest botaanik.

Millised on Sinu hinnangul muudatused lähiperspektiivis (kuni 5 aastat), mis tuleks meie metsapoliitikas kujundamisel teha?

Kui mõelda vaid kvaliteetpuidu kasvamise ja looduskaitsekeskselt, siis lähiaastatel väheneb metsade raie kaks korda. See eeldab aga viimaste valitsuskoalitsioonide erakondade eemalejäämist metsade valitsemisest peale märtsivalimisi. Utopistlik, aga mitte võimatu.

Samal eeldusel saaks aga riigimetsast saadavat omanikutulu märgatavalt suurendada ja riigimetsa kasutada ka kohaliku maaelu aktiveerijana – muutes riigimetsa oksjonite korda, mis peale suurte vahendusfirmade võimaldaks osaleda ka väikeettevõtjatel. Samamoodi saab kehtestatud jätkusuutliku majandamise nõue erametsaomanditele. 

Kui arvestada mingil määral ka ennast peaaegu lõhki laenanud metsalangetusettevõtjatega, siis toimub ülalmainitud raiemahu vähenemine sujuvalt umbes viie aasta jooksul. Tasakaalukas raiemahtude vähenemine võimaldab laenus olevaid masinaid majandada liisinguaja lõpuni, aga metsalangetajad peavad loobuma uute samasuguste liisimisest. Pankrotid saab niimoodi välditud, kuigi tuleviku metsakahjustamine toimub suuremal määral. Teatavad tegevuste lõppemised ootavad ka üleinvesteeritud puidutöötlemise sektorit, eriti lihtsama töö tegijaid. Viimast juhul, kui oluliselt ei suurene puidu import Venemaalt, mis on aga väheusutav.

Kui jätkub praegune metsade majandamine toortselluloosile orienteerituna ja praegusi skeeme kasutavana, muutuvad sotsiaalsed pinged metsade ümber oluliselt teravamaks. Eesti muutub tunduvalt lagedamaks ja põuakahjustused kasvavad märgatavalt. Jätkub metsalangetusettevõtete  ja puidutöötlemisettevõtete koondumine Tallinna, ääremaadel kaob mitmeid puidutöötlemise ettevõtteid. See tähendab ühtlasi ka Tallinna jõukast piirkonnast välja jäävate alade jätkuvat tühjenemist. Koos kasvava puiduekspordiga  suureneb ka tööjõu eksport Eestist.   

Kui ei rakendu teine stsenaariumi, võib see viia järgmiste valimiste järel sotsiaalsete pingete kasvust lähtuvalt äärmuslaste toetuse kiire suurenemiseni.

Millised on Sinu hinnangul muudatused metsapoliitikas keskpikas perspektiivis (kuni 20 aastat)?

Esimene variant – viie aastaga on teostunud kvaliteetpuidule orienteeritud metsade majandamise variant. 20 aasta pärast on kunagises metsamaastikus veel palju raiesmikel kasvanud võsa. Nii hooldamata raiesmikes ise tärganuna kui ka metsakultuuride noorendikena. Kuid enam pole massiliselt suuri lagedaid kännustikke. Raiemahud pole vahepealse vähenemisega võrreldes märgatavalt suurenenud, küll on aga paranenud metsadest saadava puidu kvaliteet.

Metsa raiutakse vaid püsimetsanduse ja väikeste lankide kaupa. Maailmaturul suurenenud nõudlus kvaliteettoodete järele on õitsele viinud kunagise raiemahtude vähenemise üle elanud kvaliteetpuitu töötlevad ettevõtted. Madalamakvaliteediga puit läheb suuremas osas liimpuittoodete valmistamiseks.

Maa-asulates on tekkinud arvukalt uusi kvaliteetpuitu varuvaid ja kohapeal töötlevaid väikeettevõtteid. Valga lähedal töötab alla miljoni tihu puitutarbiv tselluloosi, paberi ja puidukeemia vabrik. Ümarpuidu väljavedu on peaaegu lakanud. Puidugraanulite tootmine on samuti muutunud teisejärguliseks, eelkõige puidujäätmeid tarvitavaks ettevõtluseks, peenpalk on nende jaoks liiga kallis. 

Teine variant – praegust üleraiet ei suudeta ohjata. Kahekümne aasta pärast on kvaliteetse saematerjali tootmine vähenenud Eestis kaks korda. Samas nõudlus kvaliteetpuidule on kasvanud ja hinnad kasvanud kaks korda kiiremini kui liimpuittoodetel. Pikaajaliste süstemaatiliste üleraiete tulemusena on hektarilt raiutava puidu kogus veerandi võrra vähenenud. Perioodi lõpus on arvukalt metsalangetusettevõtteid ja puidutöötlejaid tegevuse lõpetanud. Loodusturismi ettevõtteid on jäänud vaid kaitsealadele vahetusse lähedusse. Mõnede püsimetsandust viljelevate erametsaühistute piirkondades ja kaitsealadel piiratakse aktiivselt loodusturismi ülekoormusest tekkinud keskkonnakahjustuste leevendamiseks. Lendorav olevat välja surnud juba 5 aastat enne perioodi lõppu. Räägitakse, et viimased olevat maha lasknud keegi vihane töötuks jäänud harvesteripiloot. Puidugraanulite tootmine on siiski veelgi laienenud, kuna monokultuursetel noorendikealadel levinud juuremädanikud ja uued sisse toodud võrseparasiidid on suurendanud latimetsade sanitaarlageraie vajadust. 

Millised on Sinu hinnangul muudatused pikas perspektiivis (kuni 50 aastat)?

Võimalusi saab käsitleda kahe variandina. Esiteks lähtuvalt edaspidisest mõistuspärasest metsade mitmefunktsiooniliset majandamisest. Teiseks vastupidi – instinktidepõhisest suurema tselluloosihulga pidurdamatust tagaajamisest.

Mitmefunktsioonilise metsade majandamise korral mühisevad 50 aasta pärast Alutaguse laantes taas puud. Tuule ulumist seal enam kuulamas ei käida – seda tehakse mere ääres. Kuigi noorepoolsed, aga täiesti metsapuude moodi Alutaguse on muutumas üheks olulisemaks loodusturismi piirkonnaks Eestis.

Kvaliteetpuidu raie on märgatavalt suurenenud, noorematest metsadest tuleb veel suurel hulgal ka peenpuitu.  Aga valitseva püsimetsanduse tõttu on sellise puidusortimendi osatähtsus raiemahtudes vähenemas. Eesti kõrgtehnoloogilises majanduses on kvaliteetpuittoodete osatähtsus varasemate perioodiga võrreldes märgatavalt suurenenud. Veelgi enam on kasvanud loodusturismi osatähtsus, mis kohati annab sama palju tulu kui metsa raiumine puittoodete tarbeks. Mõned kunagised metsaveotraktorite ülesküntud raiesmikemetsade maastikud on pärandkultuuri objektidena kaitse alla võetud, need on muutunud ühtlasi loodusturismis hinnatud šokiturismi objektideks.

Paljudes kunagistes metsakülades on taastunud asustus, infotehnoloogiaga leiba teenivate uusasukate seas on laialt levinud poolkäsitöönduslik metsamajandamissport. Selle tulemusena on metsade majandamine muutunud väga infomahukaks ja reaalseid olusid arvestavaks. Mis on võimaldanud tõsta nii raiutava puidu kvaliteeti kui vähendada raiekulusid. Mitmed kunagised kaitsealused liigid on kaitse alt välja arvatud, kuna nende elupaigad on taastunud ja nende arvukus piisavalt kasvanud. 

Metsast kohe maksimaalse toortselluloosi hankiva monofunktsionaalse majanduse pikaajalise jätkumise korral on 50 aasta pärast Eestist kvaliteetpuitu kasutavad suuremad ettevõtted kadunud, jäänud vaid üksikudväikesed kangekaelsed harrastajad. Nende tooted pole aga laiemale tarbijaskonnale konkurentsivõimelised, kuna materjali kokkuostmise kulud on liiga suured.

Lageraiete pindala lõppraiena on oluliselt vähenenud, aga seda ületavad sanitaarlageraied noorendikes ja latimetsades. Eesti asukad on välja töötanud mitu uudset tehnoloogiat peenpuidust ja okstehakkest toodete valmistamiseks. Need tooted ja puidugraanulid on peamised metsadest saadavad eksporttooted. Mitmed varem  ohutuks peetud putukad ja seened on viimastel kümnenditel muutunud tapvateks metsakahjustajateks ja hävitanud suure osa noorendikest ja latimetsadest. Looduskaitsealuste metsaliikide arvukus on vähenenud, kuna need on välja surnud isegi kaitsealadel sinna ulatunud uute kahjurite rüüste tagajärjel.

Eestis elavate rähniliikide arv on vähenenud kolme võrra. Harilik orav on aga kaitse alla võetud, kuna teda leidub Eestis veel ainult linnades, mõnedel suurematel kaitsealadel ja ühe valitseva erakonna vapil. Suhted Lätiga on halvenenud, kuna nende metsadesse on asunud elama arvukalt eestlasi. Ning lätlased kardavad, et eestlased toovad ka Lätti sarnase metsade majanduse kui Eestis. Samuti häirivad lätlasi Eestist lähtuvad kahjurirüüste lained. Lätis peatus Eestis viimase ajani kestnud tselluloosimajandamine juba mitukümmend aastat tagasi. 

Kuidas hindad Vabaerakonna Metsarahu Manifesti senist mõju meie metsanduspoliitikale?

Optimistina ütlen, et see võib olla ära jätnud veelgi hullemad arengud. Kuid pessimismina möönan, et kutsututel ja seatutel on jätkuvalt valmisolek veelgi laialdasemaks metsade laastamiseks. Võimalik, et Metsarahu Manifest on koos kodanikuliikumiste tegevusega viinud selleni, et lähiaastatel kavandatakse lageraiete pinda 0,5% vähendada. Selle puhul pole siiski võimalik rahulolevalt mõmiseda – samas mahus võidakse raieid teha ju teiste nimede all. Näiteks intensiivistades kas harvendusraieid või teostada rohkem sanitaarlageraiet. Viimaste jaoks leiab ikka ettekäändeid nagu Vikipalu põlendikul juhtus.

Vabauudised

Vabauudised on online uudiste- ja arvamuslugude portaal. Vabauudistes avaldatud seisukohad jms võivad aga ei pea vastama Vabaerakonna omadele.