Aluspõhimõtted
Õpetaja
Alusharidus
Alg- ja põhiharidus
Gümnaasium ja kutseharidus
Huviharidus
Kõrgharidus ja teadus

Aluspõhimõtted

Vabaerakonna eesmärk on elujõuline ja kestlik humanistlikel ja demokraatlikel alustel toimiv haridussüsteem, kus on loodud tingimused nii inimese terviklikuks arenguks kui ka kultuuri kestmiseks ja edasiandmiseks.

Selleks väärtustame hariduses loovust, individuaalsust, sotsiaalsust ning toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Eluks ja tööks vajalike teadmiste ja oskuste kõrval peame oluliseks inimese isiksuslike ja maailmavaateliste omaduste kujundamist nagu eetilisus, vaimsus, empaatia- ja koostöövõime, enesekindlus, iseseisev mõtlemine, positiivne rahvuslus, isamaalisus, orientatsioon demokraatlikele väärtustele jms.

Me hoiame ja tugevdame üha enam üleilmastuvas kultuurikeskkonnas eesti kooli identiteeti ning tagame eesti kultuuri elujõu ja kestvuse hariduse kaudu ühendades traditsiooni uuendustega.

Meie eesmärk on kõikide haridusega seotud osapoolte (õpetajad, õpilased, lapsevanemad) rahulolu ja inimarengut võimestavad koolid.

Riigi kohustus on tagada kõigile Eesti elanikele võimalused võimetekohaseks hariduseks. Eesti elanikele peab haridus igal haridusastmel ja igal pool olema kättesaadav eesti keeles.

Meie eesmärk on kõrgprofessionaalsel kompetentsusel ja vastutustundel põhinev rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline haridussüsteem, mis eeldab kõrget taset ja pühendumist nii õpetajatelt ja õppejõududelt ning koolide tugipersonalilt kui ka haridusametnikelt.

Me kaitseme lasteaedu, koole ja ülikoole igasuguse nende tegevuse aluspõhimõtteid ja toimivaid praktikaid lammutava ning hariduse eesmärkidest mitte tulenevate mõjutuste eest.

Nende eesmärkide täitmiseks kavandame järgmisi tegevusi.

  1. Kanname hoolt haridusliku mitmekesisuse ja erinevate koolitüüpide esindatuse eest meie kultuuriruumis. Lapsevanemad ja vanuse kasvades ka õpilased ise peavad saama valida kooli lähtuvalt õpilase võimete, huvide, maailmavaate ning rakendatavate pedagoogiliste põhimõtete eripäradest, mis ei tohi aga minna vastuollu Eesti ühiskonnas kehtivate väärtus-, ühiselu- ja õigusnormide ning Eesti Vabariigi põhiseadusega.
  2. Toetame ja arendame demokraatlikku koolikultuuri, vähendades autoritaarseid ülevalt alla juhtimisskeeme ning suurendades kõigi osapoolte kaasarääkimisõigust kooliga seotud küsimustes.
  3. Toetame õppekava-arendust, mis suurendab isiksuse eripärast lähtuvaid võimalusi ja individuaalseid õpiradu.
  4. Hariduspoliitiliste valikute kaudu suurendame sotsiaalsete ja eluliste oskuste õpetamise osakaalu ning ettevõtlus-, riigikaitse- ja ökoloogiaõpet üldhariduskoolis, erinevaid huvi- ja tegevuskallakuid ning õppija iseseisvat võimekust omandada teadmisi erinevate tänapäevaste vahendite abil.
  5. Kehtestame erialase pädevuse põhimõtte ja kriteeriumid nii haridusasutuste juhtidele, pedagoogidele kui ka ametnikele, võimaldades vastavaid koolitusi ja tõstes valdkonna staatust ühiskonnas. Välistame erakondliku kuuluvuse kriteeriumi inimese valimisel või määramisel ükskõik mis taseme haridusametisse.
  6. Arendame abinõusid üldise kasvatus- ja hariduskompetentsi tõusuks ühiskonnas. Selleks eraldame piisavalt vahendeid pedagoogika fundamentaal- ja rakendusuuringuteks ning nende tulemuste jõudmiseks praktikasse. Taasasutame avalikkusele suunatud teaduspõhise riiklikult finantseeritud hariduse erialaajakirja, nagu need on olemas mitmetes kultuurivaldkondades ja oli varem ka hariduses.
  7. Viime ellu haridusasutuste kogukondlikkuse põhimõtte. Suurendame kooliga seotud subjektide (hoolekogud, omavalitsused, õpilaskogud jm) kaasarääkimis- ja otsustamisõigust üldises hariduspoliitikas, koolielu korraldamisel ja kooli oma näo kujundamisel.
  8. Suurendame ja mitmekesistame grupi ja individuaalsete veebiõppevahendite väljaarendamist, sh ka väljaspool kooli kasutamiseks. Seda ei tohi aga teha teiste kultuurikandjate (nt kooliraamatukogud) arvelt ega kampaania korras.

Õpetaja

Vabaerakond näeb õpetajat koolihariduse toimimise tähtsaima lülina. Me väärtustame õpetajat ja tema väärikat staatust ning soovime taastada õpetaja kõrge autoriteedi ühiskonnas.

Hariduspoliitika peab tagama professionaalse ja motiveeritud õpetajaskonna järelkasvu, mis eeldab senisest suuremat riigipoolset tähelepanu ja tuge õpetajakutsele, õpetajaskonnale ja õpetajakoolitusele. Me tõstame õpetajakutse populaarsust ja loome tingimused selleks, et õpetajad – eriti noored õpetajad – ei lahkuks kooliks.

Nende eesmärkide täitmiseks kavandame järgmisi tegevusi.

  1. Selgitame teaduslike uuringutega välja õpetajaskonna vajadused, mis motiveeriksid õpetajaid koolis töötama, ning lähtume hariduspoliitilistes otsustes nende uuringute tulemustest.
  2. Vähendame õpetajate praegu ilmselgelt liiga kõrget normkoormust, mis ei tohiks ületada 18-20 tundi nädalas ning võiks olla veelgi väiksem (16-18 t) algklassiõpetajatel ja alustavatel õpetajatel. Peame oluliseks vähendada õpetajate ülekoormust lisatundide näol. Huviringide juhendamine ja muud lisatööülesanded (ürituste korraldamine, rahvusvaheline koostöö, praktika juhendamine, mentoriks olemine jms) peavad olema eraldi tasustatud.
  3. Tagame õpetajatele neid nende töös motiveeriva palga ja toetussüsteemi (eriti väljapool Tallinna ja Tartut) ning üleriigiliselt õpetajate palga keskmisest kiirema riigieelarvelise kasvu, pidades silmas, et 2023. aastaks ulatuks õpetajate palk vähemalt 1,5 Eesti keskmise palga tasemeni ning edasine kasv on seotud keskmise palga kasvuga.
  4. Loome kindlad ja ühetaolised reglemendid, mis ei luba piirnormidest kõrgemat klasside täituvust.
  5. Suurendame õpetajate iseseisvust ja otsustamisõigust koolis ning vähendame asjatut bürokraatiat õpetajate igapäevatöös.
  6. Loome ja edendame õpetajatele – eriti noortele õpetajatele – suunatud olulisi tugistruktuure (professionaalne nõustamine, mentorlus, abitelefonid, vajadusel õigusabi jms.) ja suurendame koolijuhtide vastutust nende toimimise ja kättesaadavuse tagamisel.
  7. Kaasame õpetajaid ja haridusega seotud organisatsioone senisest rohkem hariduspoliitilistesse ning laiematesse ühiskonnas toimuvatesse diskussioonidesse.
  8. Toetame tasemeõppega seotud ja seda laiendavat täiendkoolituse süsteemi loomist, mis poleks üksnes turujõudude meelevallas. Hoiame ära õpetajahariduse taseme languse, mis on seotud ka oma ametit õppivate õpetajate samaaegse täiskoormusel töötamisega.
  9. Seame eesmärgiks anda õpetajale enesetäiendamiseks üks tasustatud õppetöövaba aasta iga 8 täiskoormusega töötatud tööaasta järel.
  10. Koos õpetajate esindusorganisatsioonidega töötame välja õpetaja elukutse motiveeriva karjäärimudeli.

Alusharidus

Vabaerakonna eesmärk on professionaalsete kõrgharitud õpetajatega nüüdisaegsel teaduslikul teadmisel põhinevate eestikeelsete kodulähedaste lasteaedade võrgu olemasolu ja tõhus toimimine ühtlaselt kõikjal Eestis.

Alusharidus peab olema integreeritud üldisesse kooliharidusse ning tagama piisava ettevalmistuse lapse haridustee jätkamiseks järgmises haridusastmes. Lasteaias peab olema tagatud laste vaimse tervise jälgimine ja vajadusel sellealane abi häirete võimalikult varajaseks avastamiseks ja raviks. Lasteaed on tihedalt lõimunud meie laiema perepoliitika eesmärkidega.

Nende eesmärkide täitmiseks kavandame järgmisi tegevusi.

  1. Kohustame kõiki omavalitsusi tagama kõigile oma haldusterritooriumil elavatele eelkooliealistele lastele lasteaiakoha sõltumata pere majanduslikust olukorrast ning kindlustame neile selleks rahalised vahendid. Samas peab igale perele jääma õigus oma lasteaiaealiste laste koduõppeks.
  2. Kaotame lasteaia kui alusharidusasutuse kohatasu samaväärselt teiste kooliastmetega.
  3. Tagame lasteaiapedagoogidele kooliõpetajatega võrreldava väärilise palga. Kehtestame erialase kõrgharidusega lasteaiaõpetajatele üleriigiliselt ühesuguse töötasu alammäära ning kindlustame selleks rahalised vahendid hariduseelarvest.
  4. Soodustame lastevanemate ja lasteaiapersonali igakülgset koostööd.
  5. Teeme kõik praeguse, aastakümnetega ülesehitatud lasteaiasüsteemi säilimiseks, arendamiseks ja kaasajastamiseks ega poolda kardinaalseid reforme selle muutmiseks, sh kohustusliku kooliea alandamist.

Alg- ja põhiharidus

Vabaerakonna eesmärk on säilitada läbi aegade Eesti hariduse alustoeks olnud elukohalähedased tugevad põhikoolid. Peame oluliseks hoida ning vajadusel ka taastada ja juurde luua kodulähedasi väikseid maakoole ja lasteaed-algkoole, eriti kui seda toetab kohaliku kogukonna algatus.

Iga kooliastme õppeasutused peavad andma haridust ja teadmisi riiklikes õppekavades kehtestatud tasemel, et oleks tagatud võrdsed võimalused hariduse omandamisel igast astmest järgmisse üleminekul. Põhikooli riigieksamid peavad alles jääma.

Toetame uute pedagoogiliste arengute jõudmist koolidesse, samas säilitades traditsioone ja toimivaid praktikaid.

Väldime mammutkoolide ja suurte klasside teket, mis süvendab lastes anonüümsust ja mahajäetustunnet ning halvendab nende vaimset tervist. Pooldame erinäoliste mõõduka suurusega koolide teket ja püsimist.

Soosime ja väärtustame eri põlvkondi ühendavate koolikogukondade teket.

Nende eesmärkide täitmiseks kavandame järgmisi tegevusi.

  1. Vaatame üle riiklikud õppekavad ja korrigeerime neid vajadusel, pidades silmas, et põhiainete nagu emakeel ja matemaatika õpetamise maht ja tase ei kannataks.
  2. Loome laialdasemad võimalused valikainete ning muude individuaalsete valikute pakkumiseks juba põhikooli tasemel.
  3. Suurendame koolide otsustusõigust koolipäeva alguse aja valiku ja koolipäeva ajalise struktureerimise osas vastavalt kohalikele oludele ja vajadustele ning koostöös lastevanemate ja omavalitsustega.
  4. Tagame selle, et lapse kodust kooli ja koolist koju minekuks kuluv aeg oleks võimalikult lühike ega ületaks kaht tundi päevas. Teeme koostööd omavalitsustega tasuta koolitranspordi korraldamiseks kõikidele, kes seda vajavad.
  5. Tagame jätkuvalt tasuta koolilõuna kõigile alg- ja põhikooli õpilastele.
  6. Selleks, et vältida maakoolimajade alakoormust toetame ja loome võimalusi koolimajade toimimiseks mitmeotstarbeliste avatud hariduskeskuste ja pikapäevakoolidena ning nende laiemat kasutamist huvi- ja täiskasvanuõppeks.
  7. Kehtestame hariduspoliitiliste otsuste langetamisel korra, mis hoiab ära populistlikest ning läbimõtlematutest ja kiirustavatest sammudest tulenevad kahjud. Kaalume hoolega iga hariduspoliitilist otsust nii tema eelduste kui ka järelmõjude osas, kaasates spetsialiste. Välistame ametnike omavoli. Enne iga otsuse langetamist loome tingimused selle rakendamiseks. Nii näiteks loob alles didaktiliselt läbi mõeldud sisuka ja mitmekülgsete tegevustega koolipäeva korraldamine eeldused õpilaste kodutööde vähendamiseks.

Gümnaasium ja kutseharidus

Vabaerakonna eesmärk on tagada gümnaasiumihariduse kättesaadavus kõigile, kelle võimed lubavad gümnaasiumis õppida. Gümnaasiumidesse vastuvõtt peab toimuma põhikooli riigieksamite tulemuste alusel üldise ja võrdse konkursi korras. Sisseastumiskatseid rakendatagu ainult erikallakuga gümnaasiumides.

Peame vajalikuks, et riigigümnaasiumide kõrval jäävad alles ka kohalikud gümnaasiumid, kui piirkonnas on olemas piisav hulk õpilasi, koolil vastav võimekus ja omavalitsusel huvi gümnaasiumi pidada. Kohalike gümnaasiumide puhul rakendame suurtes keskustes asuvatest riigigümnaasiumidest väiksemaid vastuvõtuarvu piirnorme.

Igas tõmbekeskuses peab olema regionaalset omapära arvestav kutseõppeasutus, mis tegutseb tihedas koostöös kohalike ettevõtetega.

Peame oluliseks gümnaasiumi- ja kutsehariduse suuremat integreerumist nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Areng peab liikuma integreeritud ametikoolide suunas, kus on tugev üldainete (gümnaasiumi) osa, kuid samas ka ametiõpe, mis annab noortele võimaluse omandada lisaks gümnaasiumiharidusele ka elukutse või võtta lisaainetena juurde erialaaineid. Pärast gümnaasiumiosa lõpetamist saaks õpilane valida, kas omandada samas ka eriala süvendatult või liikuda edasi kõrgkooli.

Peame oluliseks suurendada meil antava kutsehariduse ajakohasust ja õppekvaliteeti, vältida ametiõppe tehnilist mahajäämust ning tugevdada praktikabaase.

Jälgime, et Eestis antav gümnaasiumi- ja kutseharidus oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Meie gümnaasiumi- ja kutsekoolilõpetajate haridus ja ettevalmistus peavad olema sellisel tasemel, et nad võiksid võrdsetel alustel konkureerida mistahes maailma kõrgkoolidesse.

Nende eesmärkide täitmiseks kavandame järgmisi tegevusi.

  1. Edendame jätkuvalt gümnaasiumihariduse spetsialiseerumist (nt humanitaar- ja reaalkallak, ettevõtlusõpe jms).
  2. Laiendame individuaalset õpirada toetavate valikainete võimalusi ning lähtuvalt kohalikest vajadustest esmaste praktiliste erialaste teadmiste (nt ettevõtlus) omandamist gümnaasiumis, mis kannab gümnaasiumi- ja kutsehariduse integreerumise eesmärki.
  3. Töötame välja meetmed kutsekoolide ja ettevõtete koostöö tugevdamiseks õpilastele praktikabaaside loomisel ja arendamisel. Kutsekoolide riiklik rahastus peab tagama kõrgetasemelise professionaalse praktika võimalused ettevõtetes ning ettevõtete huvi ja kohustuse praktika läbiviimiseks.
  4. Leiame senisest enam vahendeid kutse- ja ametikoolide tehnilise baasi uuendamiseks ja kaasajastamiseks.
  5. Kasutame kutseharidussüsteemi potentsiaali elukestvas õppes uute oskuste ja erialade omandamisel ning enesetäiendamisel mistahes eas. Kutsume ellu tiheda koostöö omavalitsuste, tööturuameti ja ettevõtlusorganisatsioonidega nõudlusele reageerimiseks ning kohalikku omapära arvestavate õppekavade loomiseks.
  6. Kutseõppe võimaluste paremaks tutvustamiseks seame põhikoolides sisse kutseõppe päevad.
  7. Loome gümnaasiumide juurde õpilaskodusid, kui need jäävad liiga kaugele õpilaste elukohtadest.
  8. Loome stipendiumide ja toetusrahade fondi neile, kellele materiaalsetel põhjustel jääks gümnaasium kättesaamatuks.

Huviharidus

Vabaerakond peab oluliseks võimalikult varajast annete avastamist, kaitsmist ja neile arenguvõimaluste pakkumist ning rakenduse leidmist meie kultuuriruumis ja ühiskonnas.

Sellest tulenevalt peab olema riiklikult tagatud huvikoolide vajadusi kattev finantseerimine ja riigipoolne tähelepanu erinevate kunsti, muusika jt tegevusvaldkondade professionaalse pedagoogilise personali säilimiseks, arenguks ja taastootmiseks.

Nende eesmärkide täitmiseks kavandame järgmisi tegevusi.

  1. Algatame talendipoliitika väljaarendamise analoogselt teiste kultuurmaadega.
  2. Tagame selle, et igal lapsel on kooliprogrammi lõimituna vähemalt üks tasuta huvihariduse ring ja kehalise tegevuse (spordi) treening.
  3. Toetame koolides huvitegevusvõimaluste ja noortekeskuste loomist ning laienemist.
  4. Toetame stabiilset huvihariduskorraldust, tagades nii koolides tegutsevate huviringide kui ka huvikoolide õpetajatele üldhariduskoolide õpetajatega võrdse staatuse ja palgataseme.

Kõrgharidus ja teadus

Vabaerakonna eesmärk on säilitada ja tugevdada sajandeid ülikooliharidust kandnud põhiväärtusi ning tagada ülikoolidele jätkuvalt autonoomia ja akadeemilised vabadused.

Leiame, et ülikoolide riiklik rahastamine peab kindlustama kõrghariduse erialase sisurikkuse, mitmekesisuse ning tänapäeva ühiskonna vajadustele vastava haritlaskonna, tippspetsialistide ja teadlaste ettevalmistuse Eesti majandusele ja kultuurile olulistes valdkondades.

Peame oluliseks erarahastuse senisest palju suuremat kaasamist kõrgharidusse ja teadusesse.

Toetame Eesti ülikoolide rahvusvahelistumist, ent mitte eesti keele ja kultuuri arvelt; globaalsetele väärtustele avanemise kõrval väärtustame kodumaise vaimuruumi teenimist.

Kaitseme ülikoole majandus- ja muude neid survestavate ringkondade diktaadi eest, kui see kahandab ülikooli mõnede erialade jätkusuutlikkust ning kahjustab ülikoolide põhiväärtusi.

Väärtustame kõiki teadusvaldkondi tagades võrdsed tingimused nende arenguks ja vähendades ühtede eelistamist teistele riiklike vahendite eraldamisel teadusele.

Nende eesmärkide täitmiseks viime ellu järgmisi tegevusi.

  1. Tagame ülikoolides kui autonoomsetes ja akadeemiliselt vabades kõrgharidus- ja teadusasutustes akadeemiliste töötajate (õppejõudude ja teadurite) ja nende kompetentsi väärtustamise, oma eriala ja akadeemilist töökorraldust puudutava otsustusõiguse suurendamise ning selle kaudu kogu ülikoolipere osalemise õppetöö, õpikeskkonna ning teaduse ja arendustegevuse planeerimises ja korraldamises.
  2. Vähendame oluliselt ülikoolides ja rakendusüksustes kõrghariduse ja teaduse niigi väheseid ressursse neelavat liigset bürokraatiat ning akadeemilise töö ülereguleerimist.
  3. Suurendame oluliselt kõrghariduse riigieelarvelist rahastamist tagamaks kvaliteetse õppetöö jätkumise ja arengu tegevustoetuste kaudu eelkõige eestikeelsetel õppekavadel.
  4. Loome ülikoolidele senisest avaramad ja paindlikumad võimalused tasulise õppe rakendamiseks mis suurendab ülikoolide finantsvõimekust ja mitmekesistab õppekavasid.
  5. Suurendame teaduse rahastust riigieelarvest juba ammu sihiks seatud vähemalt 1%-ni SKP-st 3 aasta jooksul ning rakendame ühtse uurimistoetuste süsteemi. Projektipõhine rahastamine saab olla vaid täienduseks piisavale jätkusuutlikule baasrahastamisele.
  6. Loome tingimused, sh maksusoodustuste näol, erarahastuse suuremaks kaasamiseks nii uute õppekavade ja erialade kui ka uurimisprojektide loomiseks.
  7. Suurendame doktoranditoetusi 80%-ni riiklikust keskmisest palgast, et tagada võimekate noorteadlaste maksimaalne motiveeritus akadeemiliseks tööks ja õigeaegne õpingute lõpetamine.
  8. Peamiselt tehnikaerialadel peame vajalikuks koostöös erasektoriga senisest laialdasemalt rakendada üliõpilaste ja doktorantide sihtstipendiumide süsteemi eriti võimekatele õppuritele.
  9. Suurendame teaduse väljundit kõrgtehnoloogilisse majandusse. Selleks toetame ettevõtjate ja ülikoolide koostööd ning grandipõhise rahastamise nihutamist rakenduspõhiseks. Lisaks ülikoolikesksele teadusele toetame väikeste mobiilsete nii eraalgatuslike kui ka riiklike toetustega teaduskeskuste tekkimist ja toimimist koostöös kultuuri ja ettevõtlusvaldkondadega.