Hea töö ja tulus ettevõtlus on võimalik terves Eestis. Vabaerakond teab, kuidas selleni jõuda.

Vabaerakond peab kõige olulisemaks arendada Eesti riiki regionaalselt tasakaalustatult, kus riigipoolsed üleüldised avalikud teenused – haridus, tervishoid, ühistransport, teedeühendused, side, korrakaitse, päästeteenused jms – on kodanikele võrdselt kättesaadavad kõikides piirkondades.

Selle eesmärgi täitmiseks kavandame järgmisi tegevusi.

  1. Seadustame ministeeriumitele, ministeeriumi allasutustele, riigiametitele ja riigi sihtasutustele avalike teenuste piirkondlikeks haldusüksusteks maakonnad, mille alusel kodanikele suunatud üleüldised avalikud teenused peavad olema võrdselt kättesaadavad kõikides maakonnakeskustes.
  2. Toetame riigi regionaalhaldustalituste koondamist maakondlikesse riigimajadesse.
  3. Seadustame kõikidele maakondlikele haiglatele kohustuslikud miinimumteenuste standardid ja rahastuse, mis koosnevad esmatasandi meditsiiniabi ja esmatasandi eriarstiabi (sh kirurgia- ja sünnitusosakondade) teenustest. Tagame selleks vajaliku ettevalmistusega personali ja teenuste kvaliteedi võrgustumise kaudu regionaal- ja keskhaiglatega.
  4. Anname ühistranspordikeskustele maakondliku tähtsusega rolli, andes neile ülesandeks korraldada maakondades tagamaa transpordiga ühendamist keskustega. Ühendame nõudepõhise kooli- ja sotsiaaltranspordi maakondlike ühistransporditeenustega.
  5. Juurutame Põhja-Eesti, Lääne-Eesti, Lõuna-Eesti ja Ida-Viru arendusregioonidena uue omavalitsusliku valitsemistasandi, mis integreerib nendesse piirkondadesse kuuluvate omavalitsuste koostööd ja keskvalitsuse otsustuspädevusi.
  6. Anname arendusregioonidele suurema rolli riikliku regionaalpoliitika ja investeeringute kujundamisel, Euroopa Liidu struktuurifondide meetmete kavandamisel, ettevõtluse arendamisel, tööstuspiirkondade ja piirkondlike kompetentsikeskuste loomisel, kutsehariduskorralduses, jäätmemajanduses jms.
  7. Toetame riigi regionaalhalduse edasist poliitikakujundamist ning ministeeriumite ja ametiasutuste reforme, mis on eelnevalt kooskõlastatud omavalitsustega arendusregioonide tasandil.

Areng terves Eestis

Vabaerakonna regionaapoliitika keskmes on ettevõtluse, töökohtade ja majandusliku konkurentsivõime arendamine kõikides piirkondades üle Eesti.

Meie eesmärk on luua eeldused tööstuspiirkondade arendamiseks ja riigi tehnilise taristu kaasajastamiseks. Suurendame alustavate ja kasvavate ettevõtete ligipääsu stardiabile, arengutoetustele, investeeringu- ja ekspordigarantiidele ning välisfinantseeringutele. Loome uusi võimalusi hariduse omandamiseks, koolitusteks, täiend- ja ümberõppeks ning elukestvaks õppeks. Panustame teadusesse, innovatsiooni ja arendustegevusse.

Vabaerakond lähtub regionaalpoliitikas piirkondade tasakaalustatud arengu põhimõttest. Osutame tähelepanu ka elukvaliteedi, vabaajaveetmise, sportimise, kultuuri ja muude harrastustegevuste võimaluste parandamisele kõikides piirkondades üle Eesti.

Nende eesmärkide täitmiseks kavandame järgmisi tegevusi.

  1. Jagame Tallinna ja ülejäänud Eesti Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks eraldi mittehalduslikuks majanduspiirkonnaks eesmärgiga vähendada pealinna ja muu Eesti arenguerinevusi. Selline tegevus annab Eesti riigile rahalist võitu kuni 1 miljard eurot iga 7-aastase EL-i finantsperioodi jooksul.
  2. Anname arendusregioonidele pädevuse Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi jagavate meetmete koostamisel eesmärgiga, et need vastaksid rohkem piirkondade ootustele ja erisustele. Suuname enam toetuseelarvet ettevõtluse arendamiseks ja finantsvahendite kättesaadavuse parandamiseks.
  3. Jagame Euroopa Liidu struktuurifondide toetuseid neljale arendusregioonile kehtestatud toetuskvootide põhiselt eesmärgiga, et need toetused leiaksid kasutamist üksnes neis piirkondades seal tegutsevate kodanike, ettevõtete, kolmanda sektori või ametiasutuste poolt.
  4. Toetame Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusega Rail Balticu rajamist olemasolevale Tallinn-Tartu-Valga raudteeliini trassikoridorile.
  5. Toetame riiklike investeeringutena Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva põhimaanteede nelja-realiseks ehitamist. Nendes osades, kus see on põhjendatud, tuleb eelistada kolme-realisi ümbersõidulõike.
  6. Toetame riikliku investeeringuna Suurele väinale väikseimate võimalike keskkonnamõjudega püsiühenduse (silla või tunneli) rajamist. Peame võimalikuks riigi- ja erasektori koostööd selles küsimuses.
  7. Oleme avatud liikumaks edasi Tallinn-Helsingi tunneli rajamise küsimustes, et täpsustada visiooni, viia läbi tehnoloogia- ja muid uuringuid, keskkonnamõju hindamist ja tasuvusanalüüse ning teha nende põhjal järgmisi otsuseid.
  8. Regionaalsete erinevuste tasandamiseks loome vastava seaduse alusel siseriikliku regionaalarengu fondi, kuhu eraldame vahendeid riigi tasandusfondist, keskkonnatasudest ja riigilõivust maatulundusmaa sihtotstarbe muutmisest elamu- või tootmismaaks. Fondi vahendeid kasutatakse ennekõike sotsiaalse taristu loomiseks ja kolmanda sektori toetamiseks keskmiselt madalama tulususega Eesti piirkondades.
  9. Jätkame kõiki seniseid siseriiklike regionaalarengu toetus-skeeme ja programme.
  10. Viime hiljemalt aastaks 2022 fiiberoptilisel valguskaablil ülikiire internetiühenduse iga Eesti majapidamise ja ettevõtteni kõikides Eesti piirkondades, millega liitumistasu ei ületa 200 eurot liituja kohta.
  11. Rakendame diferentseeritud korterelamute rekonstrueerimise toetust summas vähemalt 100 miljonit eurot järgmise nelja aastaga printsiibil, et mida kaugemal pealinnast, seda kõrgem on ka toetuse määr.
  12. Vabastame füüsiliste ja juriidiliste isikute investeeringud riigi või omavalitsuse omandisse kuuluvate teede ehitusse ja parandamisse tulumaksust, mida kajastame isikute maksukontodel tagastamisele mittekuuluva, kuid üle aastate ettemakstud tulumaksuna. Toetame riiklikult kohalike teede kõva katte alla viimist.
  13. Kaasame mistahes suurarenduste planeerimisprotsessi sõnaõigusega kohalikud omavalitsused, mis jäävad planeeringu või negatiivse keskkonnamõju alasse.
  14. Planeerimis- ja arendustegevuses (planeeringud, kaitsepiirangute kavandamine, liinide rajamine või hooldamine jms) peavad otseselt planeeringualaga piirnevad maaomanikud olema sisuliselt ja efektiivselt kaasatud võimalikult varajasest planeerimisfaasist alates.
  15. Maksustame maa sihtotstarbe muutmise tootmismaast (ehk põllu- ja metsamaast) äri- või elamumaaks nende piirkondade maade turupõhiste keskmiste hindade vahena eesmärgiga viia selle kaudu metsa- ja põllumajandustootmisest välja maahindade turusurve alternatiivsete maakasutajate poolt.
  16. Kaitseme maaomanike huve. Selleks määratleme maa ja tehnorajatiste omanike õigused ja kohustused nende ehitamisel ja hooldamisel ning seadustame omaniku maal võõra tehnorajatise talumise kohustuse eest õiglase hüvitise. Riigile seame kohustuse kompenseerida maaomanikele nende majandamisvõimalusi oluliselt kitsendavad looduskaitselised piirangud.
  17. Tagame eramaadel looduskaitseliste piirangute võrdse kompenseerimise sõltumata sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda.
  18. Anname Maa-ameti poolt riigi maareservi arvatud põllumajanduslike ja metsamaade erastamise ja väljarentimise enampakkumise konkurssidel piiratud ringiga pakkumisel eelisostuõiguse või eelisrentimisõiguse selles piirkonnas tegutsevatele noortalunikele ja väikeettevõtjatele, kellede kasutuses on kokku vähem kui 150 ha põllumaad.
  19. Kaalume hõreasustatud piirkondades noortele iseseisva B-kategooria juhtimisõiguse andmist alates 16 eluaastast väikese võimsusega autodele, mis parandaks oluliselt nende juurdepääsu haridusele ja vaba-aja tegevustele.

Maamajanduslik ühistegevus

Kodanike sotsiaalmajanduslike huvide teostamine realiseerub paljudes valdkondades ühistegevuse, ehk tulundusühistute majandamise kaudu. Ühistute eripäraks on nende pikaajaline lähenemisviis, tugev piirkondlik seotus, liikmete huvide edendamine ja keskendumine omavahelisele koostööle.

Eestis tegutseb see sektor tulundusühistu-, hoiulaenuühistu-, korteriühistu- ja hooneühistuseaduse alusel. Majanduslik ühistegevus on levinud valdavalt maapiirkondades. Vabaerakonna eesmärk on lahendada ära selle sektori arengut takistavad seadusandlikud kitsaskohad. Selle eesmärgi täitmiseks kavandame järgmisi tegevusi.

  1. Kaasajastame oluliselt majandusliku ühistegevuse alase seadusandluse. Peame mõistlikuks kõikide tulundusühistuvormide tegevuse korraldamist ühe tulundusühistu seadusega, mis säilitab kõikide ühistutüüpide erisused.
  2. Seadustame tulundusühistutele kohustuse esitada Äriregistrile ja Äriregistrile omakorda kohustuse kajastada avalikult andmeid tulundusühistute liikmete ja nende osade suuruse kohta.
  3. Seadustame kapitaliintensiivsetele ühistutele kohustuse pidada individualiseeritud omakapitaliarvestust; võimaldame ühistutele mitteliikmete hääleõiguseta omakapitali kaasamist ning ühistute osakute ja võlakirjadega börsil kauplemist.
  4. Seadustame ühistu varaga tehingutele ühistu juhatuse või nõukogu liikmega või nende sugulastega nõude kooskõlastada need tehingud eelnevalt ühistu üldkoosolekuga.
  5. Seadustame töötajateühistu erivormi, et edendada töötajate finantsosalusi ettevõtetes, kus nad töötavad, nii töötajate optsioonide, ühistuliste osaluste, kui ka pensionisamba fondidena.
  6. Võlamenetluses seadustame põhimõtte, kus ühistutele ei saaks rakendada kiire pankroti läbiviimist enne, kui on läbi menetletud ühistu nõuded oma liikmete vastu vastutuskapitali ja ühistu ees võetud muude kohustuste osas.
  7. Kaasajastame hoiulaenuühistute seaduse koostöös Eestis tegutsevate hoiulaenuühistutega selliselt, et HLÜ-süsteemi suuremad õigused ja kohustused oleksid vastavuses nende finantsvõimekusega.
  8. Täiustame ühistute statistikat, et ühistusektorit paremini kaardistada ning nähtavamaks muuta. Muudame ühistusektori poolt Äriregistrile ning Maksu- ja Tolliametile esitatavad koondandmed Statistikaameti andmebaasides avalikult ja tasuta kasutatavaks.
  9. Toetame monopoolsete kommunaalettevõtete (nt sooja-, vee- ja reovee-ettevõtete) reorganiseerimist tulundusühistuteks, kus kommunaalettevõtete juhtimine koos senise munitsipaalvaraga antakse üle selle juhtimiseks ja haldamiseks loodud ühistutele. Rakendame kõikidele nende teenuste tarbijatele ühistu sundliikmelisuse kohustust. Põhimõtteliselt peaks kommunaalettevõtteid majandama üksnes nende teenuste lõpptarbijad.
  10. Soodustame uut tüüpi infrastruktuuriettevõtetena kogukondlikke vajadusi rahuldavate (nt energia-, side-, suvila- jms) ühistute loomist.
  11. Tagame ühistulisele tegevusvormile kõikides majandussektorites võrdsed tingimused muude ettevõtlusvormidega, mis võimaldavad samas säilitada ühistute eesmärgid ja töömeetodid.
  12. Toetame Euroopa Liidu ja Eesti riigi toetusmehhanismidega ühistuid kortermajade renoveerimisel, elanike ühises kasutuses infrastruktuuriobjektide rajamisel ja renoveerimisel ning taastuvenergiatootmises, põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses.
  13. Suurendame Euroopa Liidu ja Eesti riigi rahastamismehhanismide kättesaadavust hoiu-laenuühistute süsteemile, samuti edendame Euroopa Investeerimispanga rahastamisvahendite ja -garantiide vahendamist administratiivnõuete lihtsustamisega Eesti hoiu-laenuühistute süsteemile.
  14. Töötame välja programmi majandusliku ühistutegevuse alase hariduse ja koolituste arendamiseks nii üliõpilaste, töötajate kui kodanike seas. Koostame avalike teavituskampaaniaid ühistulise majandustegevuse võimalustest ja tõlgime eesti keelde erialast kirjandust maailma kogemustest.
  15. Toetame riiklikult uusi koostöösuhteid majandusliku ühistegevuse sektoriga Eesti Ühistegelise Liidu taasasutamiseks ja selle süsteemset tegevust sektoripoliitika kujundamisel.