Andres Herkel: milles seisneb katse Venemaa ENPA-le tagasi tuua?

Selleks, et aru saada, mis on ENPA-l arutatavete ja Venemaa võimalikku tagasitoomist puudutavate protseduurireeglite uba, tuleb heita väike pilk minevikku.

2014. aastal peatati Venemaa hääleõigus Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel, põhjuseks Krimmi annekteerimine. Seepeale teatas Venemaa, et ei osale ühelgi koosolekul ega pöördu tagasi enne, kui Assamblee oma mängureegleid muudab. Venemaa peatas ka Euroopa Nõukogu osamaksed. Tekkis kummaline olukord, kus Venemaa kuulub küll Ministrite Nõukogusse, kuid ei maksa raha ega osale mingil moel Parlamentaarse Assamblee töös. Nagu sellistel puhkudel ikka, läks pisut aega, kui erinevad aktivistid hakkasid Venemaad tagasi ihaldama. Euroopa Nõukogu siseringkondade jaoks ei ole ka suurriigi poolt organisatsioonile makstav raha just vähetähtis motiiv.

Aasta tagasi hakati vaikselt rääkima vajadusest harmoniseerida Ministrite Nõukogu ja Parlamentaarse Assamblee töö. Nüüdseks on valminud raport, mis sisuliselt ütleb, et Assamblee ei saa tulevikus liikmesriigi delegatsiooni volitusi nii lihtsalt kinnitamata jätta või delegatsioonilt hääleõiguse võtta, nagu see on olnud seni. Kui siiani oli võimalik rakendada liikmesriikide delegatsiooni suhtes sanktsioone häälteenamusega, siis pakutud muudatuse järgi on selleks vaja kahe kolmandikulist häälteenamust ja lisaks tuuakse sisse kvoorumi nõue. Äraseletatult tähendab see seda, et edaspidi on sanktsioonide kehtestamine võimatu. Minu kogemus ütleb, et ka juhul, kui Venemaa delegatsioonil hääli ei ole, on demokraatiapuudega riikide rinne Euroopa Nõukogus piisavalt tugev, et teha võimatuks mis tahes väärtuspõhised otsused, kui need nõuavad kahe kolmandikulist häälteenamust.

ENPA ajaloos on liikmesriigi delegatsiooni volitused ränkade rikkumiste tõttu kinnitamata jäetud vaid kahel korral – 1980. aasta sõjaväelise riigipöörde puhul Türgi osas ja 2000. aastal Venemaa osas seoses Tšetšeenia sõjas toime pandud metsikustega. Rikkumiste tõttu on vaid ühel korral võetud delegatsioonilt hääleõigus – see ongi kõnealune juhtum, kui Venemaalt võeti hääleõigus seoses Krimmi annekteerimisega 2014. aastal. Seega on tegemist organisatsiooni 70-aastast ajalugu arvestades vägagi harvaesinevate sanktsioonidega.

Protseduurireeglite muutmise raport sisaldab muuhulgas ka mitmeid vasturääkivusi. Seal öeldakse, et protseduuri muutmine ei tohi olla poliitiliste probleemide lahendamise vahend, aga samal ajal on ümberlükkamatult selge, et muudatuste taga on just soov muuta Venemaa suhtes rakendatud poliitikat. Seletuskirjas öeldakse, et raportil pole midagi pistmist Venemaa volituste võimaliku taastamisega – kui see silmakirjalikkus kurb ei oleks, siis ajaks see naerma.

Hääletus toimub täna õhtul, õhus on ka võimalus, et lugemine katkeb ja jaanuarini võetakse aeg maha.

Andres Herkel

Riigikogu liige. Vabaerakonna esimees.