ANNA ALLKIRI! Aitame vaese perifeeria rikkale suur-Tallinnale järele: vabaerakondlane taha

Saaremaa lihaveised

Eestimaa Talupidajate Keskliidu endine pikaajaline peadirektor, Vabaerakonna aseesimees Kaul Nurm algatas petitsiooni “Jagame Eesti Euroopa Liidu toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks piirkonnaks”. 

“Paljud 2004. aastal EL-iga liitunud riigid (näiteks Tšehhi, Poola, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia) jagasid oma riigi mitmeks eraldi piirkonnaks ainsa eesmärgiga aidata vähemarenenud piirkondi EL-i keskmisele kiiremini järele,” kirjeldab Nurm põhjust, miks peaks ka Eesti senist olematut regionaalpoliitikat viimaks hakkama turgutama.

Nurme sõnul peaks Eesti esimene piirkond olema majanduslikult enamarenenud Tallinna linn ja Harjumaa, ja teine piirkond muu Eesti. “Eesti on alates 2004. aastast rakendanud EL-i struktuurifonde, kuid oleme nende kasutamisel olnud edukad üksnes Tallinna ja Tartu arendamisel. Piirkondi, kellele need toetused on tegelikult mõeldud, iseloomustab aga majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise asemel hoopis piirkondlike arenguerinevuste suurenemine,” muretseb Nurm.

“Rakendame edaspidi Euroopa Liidu toetusi ka eraldi majanduslikult vähemarenenud piirkondade arendamiseks. Selline muudatus võimaldaks rahandusministeeriumi hinnangul saada Euroopa Liidu struktuurifondide kaudu Eestisse kuni 700 miljonit eurot rohkem toetusvahendeid ühe finantsperioodi jooksul, mis võimaldaks SKT arvestuses Eesti vähemarenenud piirkondi EL-i keskmisele kiiremini järele aidata. Ühtlasi on see sama suurusjärk, mille Eesti kaotaks praeguse finantsperioodiga võrreldes, kui jätkame ühe piirkonnana,” selgitab Vabaerakonna aseesimees Kaul Nurm oma ettepaneku rahalist poolt.

Kui Eesti ühines 2004. aastal Euroopa Liiduga (EL), oli Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) ühe elaniku kohta 32% EL-i keskmisest. 2016. aastaks oli see tõusnud 59%-ni. SKT näitajad ostujõu standardi järgi olid vastavalt 54% ja 75%. Sealjuures läheneb ostujõu standardilt Harjumaa keskmine SKT elaniku kohta 110%-ni, ülejäänud Eestil on see aga alla 60% EL-i keskmisest.

2016. aastal oli Eesti keskmine SKT elaniku kohta 16 035 eurot, samas Tallinnas oli see 26 462 eurot ja Põlvamaal vaid 6628 eurot, ehk et see vahe on Eesti sees lausa neljakordne. Alates EL-i astumisest kuni tänaseni on üheteistkümnes Eesti maakonnas SKT inimese kohta hoopis kaugenenud Eesti keskmisest ja neis maakondades toimub seega suhteline taandareng. Eesti keskmist ületavad ainult Tallinn, Tartu ja Harjumaa.

Toetusallkirja Eesti maapiirkondadesse suurema rahalise toetuse suunamiseks saad anda järgnevatel aadressidel: 

https://www.rahvaalgatus.ee/initiatives/83beeb14-b161-4708-beb4-7e578c7911a1

http://petitsioon.ee/jagame-eesti-el-toetuste-taotlemisel-kaheks

Vabauudised

Vabauudised on online uudiste- ja arvamuslugude portaal. Vabauudistes avaldatud seisukohad jms võivad aga ei pea vastama Vabaerakonna omadele.