Elektrisüsteemide insener: valitsuse kohus on sekkuda elektri hinna hüppelisse tõusu

Jaanus Ojangu

Eesti elektriaktsiis on üks kõrgemaid Euroopas. Valitsuse üks olulisemaid dividendilehmi Eesti Energia on saanud „salajase“ ülesande oma üldkoosolekult ehk rahandusminister Toomas Tõnistelt (IRL) ja Tõnistele alluvalt nõukogult teenida kasumit ja seda Eesti majanduse arvelt, kirjutab Vabaerakonna juhatuse liige ja elektrisüsteemide insener Jaanus Ojangu.

Lisaks kallile elektrile on läbipaistmatult kõrge ka kõiki tarbijaid nööriv elektri võrgutasu. Olukorras, kus Eesti Energia omab suurt investeeringuportfelli kütusetootmise vallas, peaksid need kaks valdkonda olema täielikult eraldatud ja ülekandetasu olema kõigi jaoks arusaadav ja läbipaistev.

Tootmise ja maaelu edendamiseks peab riik suurendama toetusi uute liitumiste soodustamiseks kaugemal suurtest keskustest. See tekitaks ettevõtjates ja elanikes usaldust riigi vastu ja turvatunde, et nad on maale oodatud. Praegu on vastupidi. Võrguettevõtted teevad kõik, et jälgida norme ja ettekirjutusi, mis võimaldaks liitumistega venitada ja võimalusel neist loobuda.

Kas Eesti riiklik, valitsuse diktaadile energiakontsern peab toetama Eesti majanduse üldist arengut või kasutama kõiki vahendeid oma kasumi maksimeerimiseks, kasutades selleks ka elektri vabaturu kõiki krutskeid?

Eesti Energia jahtigu vabaturu kõrget kasumit pärast seda, kui Eesti elektrihind on siinsete tarbijate jaoks talutav. Kui Eesti Energia juht hoiatab, et tuleval talvel võib elektrihind kerkida kolmandiku võrra, siis on valitsuse kohus sekkuda. Nii äkilist elektrihinna tõusu peab just riiklik energiakontsern maandama.

Kui Eesti turult jääb odavat elektrit üle, peab selle kallimalt müüma börsile. Eesti majanduse ja elanike huvisid ei tohi unustada suure kasumi teenimise käigus. Hiljuti tööle hakanud Eesti Energia Auvere elektrijaam aitab meil seda ülesannet lihtsamini täita.

Samuti tuleb kiiresti otsustada järgmiste elektrijaamade ehitamine. Kas ehitame? Mitu ja kuhu ehitame? Millise kütusega need töötaksid? Eesti energeetika tulevik saab rajaneda ainult mitmekesisusel ja hajutatud elektri tootmisel. Me ei saa lubada endale tuumajaama ega ainult suurt gaasijaama.

Tootmine tuleb hajutada suuremate keskuste lähedale nii, et Eestis oleks nii suuremaid jaamu, mis suudavad elektri tarbimise koormust reguleerida ja sagedust hoida, kui päikese ja tuule toel töötavaid elektrijaamu. Ruhnu rajatud päikese elektrijaam on hea näide sellest, kuidas varustada elektriga meretagust Eestimaad. Eesti vajab juurde energia tootmisega tegelevaid ettevõtteid. Seda suunda peab ka valitsus toetama, sest riigi poolse heakskiiduta ei hakka nii pika tasuvusajaga investeeringuid ükski normaalne investor tegema.

Energeetikas loeb süsteemi suurus. Seetõttu on väga oluline koostöö meie kõigi energeetiliste naabritega. Mida suurem on süsteem, seda kergem on hoida selle töökindlust. Seetõttu ei tasu tormata ka ühenduste läbilõikamisega idanaabriga. Geograafiliselt jääb läänega tugevama sideme tekitamiseks meid alati segama meri.