Herkel: meie ettepanekuga toetada Eesti maapiirkondi ja ääremaid ühinesid ka sotsid

Eiki Nestor, Andres Herkel

Vabaerakonna riigikogu fraktsioon eesotsas Andres Herkeliga esitas riigikogule uuesti eelnõu, mis aitaks euroraha toel teise Eesti esimesele järele. 15. jaanuaril oli riigikogus arutlusel otsuse eelnõu, Vabaerakonna poolt esitatud „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eurotoetuste tõhusamaks ja regionaalselt tasakaalustatud kasutamiseks“.

„Mäletatavasti pidi Vabaerakonna eelnõu saama teisipäeval otsusena vastuvõtmiseks 51 saadiku toetuse, ent kahjuks seda ei juhtunud. Paljud saadikud jätsid hääletamata või ei jõudnud üldse saali. Igal juhul jäi poolthääli väheks. Aga poliitika on eriti enne riigikogu valimisi väga dünaamiline. Mis tähendab, et tänaseks muutsid sotsid meelt ja on teinud otsuse Vabaerakonna lähenemist toetada. Selle alusel taotleks Eesti erandit, et Eesti ääremaad, maa-asulad ja väikelinnad saaksid madalama omaosalusega Euroopa Liidu toetusi järgmisteks eelarveperioodideks. Jüri Ratase valitsus peab nüüd kiirelt otsustama, kas ta toetab Eesti ühtlasemat arengut ainult sõnade või ka tegudega,“ ütles Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel.

Valitsuserakonnad hääletasid 15. jaanuaril riigikogus maha Vabaerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu, mis oleks aidanud euroraha tõhusama jagamise abil teise Eesti esimesele järele. Saalis viibis hääletuse hetkel 35 riigikogulast ja puudus 66 saadikut. Eelnõu oleks aga vajanud riigikogu suure saali lihthäälte enamust. Kui kell 10 alanud riigikogu istungile registreeris end 69 riigikogulast, siis Eesti maapiirkondade ja väikelinnadele eluolu parandamiseks esitatud eelnõu hääletamise ajaks lahkusid riigikogu saalist pooled riigikogulased.

Vabaerakonna hinnangul tuleks valitsusel taotleda Euroopa Liidult erandit Eesti jagamiseks kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel ja muuta Eesti lähtekohti EL-i 2021-2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks.

„Nii oleks võimalik tugevdada Eesti majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, aidata kaasa kogu Eesti ühtlasemale arengule, eriti aga elukvaliteedi tõstmisele, ettevõtluskeskkonna parandamisele ja uute töökohtade loomisele maapiirkondades. Harjumaa keskmine ostujõu standard SKT elaniku kohta läheneb 110%-ni, ülejäänud Eestil on see aga alla 60% EL-i keskmisest. 2016. aastal oli Eesti keskmine SKT elaniku kohta 16 035 eurot, samas Tallinnas oli see 26 462 eurot ja Põlvamaal vaid 6628 eurot. Alates EL-i astumisest kuni praeguseni on üheteistkümnes Eesti maakonnas SKT inimese kohta hoopis kaugenenud Eesti keskmisest ja neis maakondades toimub seega suhteline taandareng. Eesti keskmist ületavad ainult Tallinn, Tartu ja Harjumaa,“ põhjendab Herkel eelnõu esitamise põhjusi.

„Eesti on alates 2004. aastast rakendanud EL-i struktuurifonde, kuid oleme nende kasutamisel olnud edukad üksnes Tallinna ja Tartu arendamisel. Piirkondi, kellele need toetused tegelikult mõeldud on, iseloomustab aga majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise asemel hoopis piirkondlike arenguerinevuste suurenemine,“ lisab Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees.

Paljud 2004. aastal EL-iga liitunud riigid (näiteks Tšehhi, Poola, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia) on seetõttu jaganud oma riigi territooriumi Eurostati territoriaalüksuste liigituses mitmeks eraldi piirkonnaks ainsa eesmärgiga aidata riigi vähemarenenud piirkondi EL-i keskmisele kiiremini järele. Üldjuhul on see tähendanud enamarenenud pealinna piirkonna eristamist ülejäänud riigist. Ent Eesti valitsus aktsepteerib küll eespool kirjeldatud toetuste ümberjagamise mehhanisme EL-is, kuid on loobunud samade kriteeriumite ja toetuspõhimõtete rakendamisest Eesti sees.

Vabauudised

Vabauudised on online uudiste- ja arvamuslugude portaal. Vabauudistes avaldatud seisukohad jms võivad aga ei pea vastama Vabaerakonna omadele.