Herkeli ajaveeb: ränderaamistik on nagu kahesooline olend

Andres Herkel

ÜRO Ränderaamistiku tõde on ambivalentne nagu kahesooline olend.

Mida tähendab „õiguslikult mittesiduv koostööraamistik“? Kui see on koostöö, mis ei seo, siis kas see ikka on koostöö? Ilmselt pole meil midagi selle vastu, kui maailm võitleb inimkaubandusega ja riigid taotlevad migrantide tagasivõtulepinguid. Samas dokumendis on aga hulgaliselt sõnastusi, mis põhjendamatult idealiseerivad rännet, kirjeldavad seda jõukuse ja arengu alusena.

Niisama lõhestav on Ränderaamistiku poliitiline laeng. Sisepoliitiliselt on tekstis sisalduv ideoloogia järjest vähem mõistetav ja emotsionaalselt plahvatusohtlik. Välispoliitika on ideoloogilise müraga ammu harjunud ning laiema koostöö huvides on seda kannatatud kuni selleni välja, et toda müra lihtsalt ei tajuta enam. Selles osas on meie välispoliitika kujundajate vabastamine kõrvaklappidest tervitatav.

Küll aga on EKRE ja sotsiaaldemokraatide tõde pooltoonideta, nad kehastavad Ränderaamistiku kui kahesoolise olendi erinevaid pooluseid. EKRE on avastanud globaalse vandenõu ja salapakti, mis meid kohe-kohe ohustama hakkab. Sotsid näevad Ränderaamistiku kritiseerimises häbematuid valesid ja nad esitasid Riigikogule ühekülgsusest nõretava avalduse eelnõu, mil vähemalt algses sõnastuses puuduvad igasugused eeldused konflikti rahustada.

On aeg kaineks saada ja mõista, et Eesti elab edasi nii Ränderaamistikuga liitudes kui liitumata jättes. Alustada tuleb hoopis sellest, et ütleme lahti meid primitiivsusesse ja arhailisse mütoloogiasse paiskavatest mõttekrampidest.

Kui Riigikogu avalduse eelnõu kiidab ebaseadusliku rände ennetamist ja võitlust inimkaubandusega, siis tuleb sealsamas ka ütelda, et me ei nõustu rännet idealiseerivate ja õigustavate lausungitega, millest raamistiku tekst kubiseb. Ei piisa väitest, et see vaht pole õiguslikult siduv. Avalikkus ootab Riigikogult selget sõnumit, et Ränderaamistikust ei tulene uued õigusnormid. Samuti tuleb öelda, et korrapärase rände reeglistamine illegaalse rände ärahoidmiseks ei või kaasa tuua rände soodustamist ja hoogustamist.

Just need tasakaalupunktid on Riigikogu avalduses puudu ning minu poolt Vabaerakonna nimel koostatud vastavad ettepanekud ei läinud väliskomisjonis läbi. Tõsi, häälte vahe oli napp, ühel korral viigiline, mis tähendab, et esmaspäeval võib suures saalis ka teisiti minna. Selline tasakaalupunkt, mis androgüünse tõe mõlemad pooled esile toob, on vajalik sõltumata sellest, milline on avalduse lõppsoovitus. Teadupärast saab see olla kas Ränderaamistikuga liitumine või mitteliitumine või osutus, et valitsus peab täitma oma kohustusi ja tegema otsuse – kui konsensuslikult ei saa, siis hääletades.

Samamoodi nõuab tasakaalustatud argumentatsiooni rändekompaktist kõrvale jäämine. Kui võrrelda EKRE ja Isamaa ettepanekute argumentatsiooni, siis on siin selge erinevus Isamaa kasuks, ehkki ka viimase puhul võiks õiguslik kaalutlus tugevam olla.

Õiguskantsler on kinnitanud, et Ränderaamistik ei ole välisleping ega ole õiguslikult siduv ega too endaga kaasa vajadust senise migratsioonipoliitika muutmiseks. Küll aga on raamistikus vähene välislepingutega katmata ala, mille puhul on võimalus, et aja jooksul, kui soovitused jõuavad lepingutesse, võivad tekkida uued kohustused. Näiteks kui sisse tuleb suur inimmass, siis on soovitus anda inimestele neile mõistetavas keeles vajalikku infot. Aga just selleks, et neid probleeme ei tekiks, on tarvis tõhusamat piirikontrolli ning inimkaubanduse ja –smugeldamise vastaseid meetmeid. Kas see raamistik need meetmed ka tegelikult tagab, on raske ütelda, sest kogu diskussioonis pole seda küsimust peaaegu puudutatud.

Hüpoteetiliste kohustuste tekkimine hüpoteetilises tulevikus, millest õigusteadlased räägivad, ei ole isegi nii suur probleem, kui on Ränderaamistiku tekstis sisalduvad arvukad rännet õigustavad hoiakud. Just need ajavad harja punaseks. Olen ühe teise rahvusvahelise organisatsiooni, Euroopa Nõukogu, dokumentidega piisavalt palju töötanud, et mõista seda „vaikiva hoiakukeele“ häda, mille suhtes on üha rohkem allergiat. Ma ei taha, et Riigikogu avaldus hakkab kõlama samas helistikus.

Andres Herkel

Riigikogu liige. Vabaerakonna esimees.