Kirjastajast nelja lapse ema: Reinsalu plaan on üksikvanema suhtes selgelt pahatahtlik ja

Heli Künnapas

Vabaerakonna Pärnumaa piirkonna juhi, kirjastajast nelja lapse ema Heli Künnapase hinnangul on Urmas Reinsalu juhitava justiitsministeeriumi plaan muuta elatisraha maksmise süsteemi eluvõõras, kitsarinnaline ja üksikvanema suhtes selgelt pahatahtlik.

„Kas see tähendab, et edaspidi esitatakse meile kõigile arveid vastavalt sellele, milline on meie maksevõimekus? Kui kodu sai ostetud abikaasaga kahasse, kuid aja jooksul on lisandunud mitu last, siis maksevõimekus ilmselgelt väheneb. Kas edaspidi saab ka kodulaenumakset vähendada, sest pere maksevõime on väiksem? Või elektriarvet? Kas kütust saab samuti osta edaspidi odavamalt, kuna suurema pere puhul kulub seda rohkem? Põhjuseid ja vajadust sagedasemaks ringiliikumiseks on ju rohkem,“ pärib Künnapas retooriliselt.

Künnapase sõnul on jätkuvalt tuliselt päevakorras küsimus, kuidas sünniks Eestisse rohkem lapsi. „Sellest hoolimata tuleb kogu iibemure taustal Reinsalu ministeeriumist uudis, et pere juurest lahkuva vanema puhul arvestame tema maksevõimekust, aga lastega üksi jäänud vanema puhul ei arvestata. Milles seisneb Reinsalu loogika? Justiitsministeeriumi sellise tonaalsusega mõtteviis on täiesti eluvõõras ja üksi last või lapsi kasvatama jääva vanema suhtes selgelt pahatahtlik ja küüniline. Statistika järgi on enamasti naised need, kes jäävad lapsega üksi. Kui need kaks infokildu kokku panna, siis ilmselgelt ei ole Reinsalu plaan kuidagi seotud mõttega, et naised võiksid Eestis rohkem lapsi sünnitada,“ on Künnapas veendunud.

Kehtiv perekonnaseadus ütleb, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool alampalgast. Sel aastal on miinimumelatis seega 250 eurot lapse kohta.

Praegu kehtiva süsteemi kunagine idee oli siduda väljamõistetav elatise summa kindla muutujaga, eeldusel, et kuupalga alammääraga koos suureneb proportsionaalselt ka keskmine kuupalk. Praktikas on aga kuupalga alammäär suurenenud keskmise palgaga võrreldes märgatavalt kiiremini.

Kui ühele lapsele makstav elatis moodustas aastal 2010 keskmisest netokuupalgast 22 protsenti ja kahele lapsele makstav elatis 44 protsenti, siis aastal 2017 vastavalt 24 ja 48 protsenti. Arvestades kuupalga alammäära kiiremat kasvu võrreldes keskmise netokuupalgaga, suureneb see protsent iga aastaga veelgi.

Kohtunike palvel asubki justiitsministeerium muutma lapse ülalpidamise regulatsiooni selliselt, et see arvestaks vanemate tegelikku võimekust, annaks kohtutele selged kriteeriumid, mille alusel elatist praktilise elu vajadustest lähtuvalt arvestada.

Miinimumpalga kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgnikustaatusesse sattunud, kuna miinimumelatise maksmine käib neile selgelt üle jõu. Tänavu märtsi seisuga on Eestis 9220 elatise võlgnikku ja kohtutäiturite poolt sissenõudmisel olev elatiste kogusumma on üle 60 miljoni euro.