Krista Aru eestlusest: kui me ise endast ei hooli, miks siis peaksid teised seda tegema?

Krista Aru

Vabaerakonna juhatuse liige, lavastaja Neeme Kuningas küsitleb Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimeest Krista Aru. Aru rõhutab, et haridus ei ole ainult teadmised, vaid ka eluhoiak ja ellusuhtumine, kohuse- ja vastutustunne. „See eeldab kultuuri ja haridusvaldkonna julgemat ja avatumat koostegutsemist. Eestis on seda kahjuks nii mõtlemises kui tegutsemises liiga vähe. Vabaerakond kavatseb seda olukorda muuta,“ kinnitab Krista.

Miks on eesti keele ja Eesti kultuuri teemad Sulle tähtsad ja südamelähedased?

Terve oma teadliku elu olen nende valdkondadega olnud seotud. Minu peamine huvi on alati olnud püüda mõtestada seoseid olnu, tänase ja homse vahel. Tahan siduda meie keele ja kultuuri järjepidavuse teades minevikku, mõistes olevikku ja ja olles kindel meie keele ja kultuuri säilimises ja arengus ka tulevikus.

Mida nende eesmärkide saavutamiseks peab tegema?

Pean tähtsaks, et eesti ajakirjanduse ajalugu, eesti kultuuri säilitamine ja kättesaadavaks tegemine jätkuvad. Tean ja usun, et kultuur kogu oma mitmetasandilisuses ja mitmekesisuses ongi ühiskonna enesetunnetuse ja –määramise aluseks. Seega on Eestil neis valdkondades kahtlemata olemas võimalused ja eeldused säilimiseks ning arenguks.

Mis on praegu Eesti kultuuri- ja haridusvaldkonna kõige tõsisem probleem?

Ühiskonna enda hoiak: ei osata ega taheta  hoolida sellest, mis meil on head ega hinnata seda, mille poolest oleme ainulaadsed. Mitte keegi teine maailmas peale meie, eestlaste, ei ole kohustatud hoidma eesti keelt ja kultuuri.

Seepärast tuleb hoida ja väärtustada eestlust ja iga eestlast nii kodumaal kui kodust kaugel. Peab toetama ja tunnustama iga tegevust, mis aitab ühist eestlusetunnet säilitada, kasvatada ja edasi kanda. Kui me ise endast ei hooli, miks siis peaksid teised seda tegema? Miks peaksid nad olema huvitatud tundma õppima meie keelt ja kultuuri?

Milliste sammudega kavatseb Vabaerakond sellist suhtumist parandada?

Hargmaisusus ei ole tühipaljas sõnakõlks, selle toetamine on püsiv ja aateline tegevus (hargmaisus ehk transnatsionaalsus tähendab piiriüleste sidemete säilitamist oma päritolumaaga).

Terve Eesti heaks!

Vabaerakond kavatseb hargmaisust jõuliselt toetada nii ideelises kui aatelises plaanis, et edendada  eesti keelt ja eesti meelt ka kodumaast eemal elavate eestlaste seas.

Millega peab veel tegelema, et Eesti meel ja keel säiliksid?

Haridus on kultuuri osa. Peame mõistma hariduse kui kasvatuse olulisust. Haridus pole ainult teadmised, vaid ka eluhoiak ja ellusuhtumine, kohuse- ja vastutustunne. See eeldab kultuuri ja haridusvaldkonna julgemat ja avatumat koostegutsemist. Eestis on seda kahjuks nii mõtlemises kui tegutsemises liiga vähe. Vabaerakond kavatseb seda olukorda muuta.

Maakonnakeskustes, väikelinnades, alevikes ja külades tehtava kultuuritegevuse rahaline toetamine peab toimuma kuni rohujuure tasandini välja. Tuleb üle vaadata kõik toetussüsteemid, need uuendada ja värskendada, sest vaba loomingulisuse toetamine ei tohi takerduda totrate ettekirjutuste rägastikku.

Vabauudised

Vabauudised on online uudiste- ja arvamuslugude portaal. Vabauudistes avaldatud seisukohad jms võivad aga ei pea vastama Vabaerakonna omadele.