Külliki Kübarsepp soovis taristuministrilt selgitusi ehitusturu investeeringutest

Vabaerakonna Riigikogu fraktsiooni liige Külliki Kübarsepp esitas tänases infotunnis arupärimise majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile.

Külliki Kübarsepp soovis taristuministrilt teada saada Eesti riigi lähima viie aasta perspektiivi ehitusturule investeerimisest.

„Millises mahus ja milliste objektide osas riik juba projekteerib ja ehitab? Milline on reaalne kulu, mida riigina kanname järgmise viie aasta jooksul?  Kui palju tuleb juurde Euroopa Liidust abivahendeid?“ küsis Kübarsepp.

Kadri Simson vastas esmalt, et Euroopa Liidust vahendite osakaalu üle läbirääkimised alles käivad.

„Eestis on eelarve ettenägemise võime neli aastat.  Saan teehoiukava puhul öelda, et jätkub töö neljarealiste maanteede osas kolmel põhisuunal. Senimaani on kõige kaugemale jõutud Tallinn – Tartu suunal. Aastaks 2022 valmib Kose – Mäo lõik, mis lühendab Tallinn – Tartu trassi viie kilomeetri võrra. Projekteerimine toimub ja raha on eraldatud neljarealise maantee ehitamiseks nii Via Baltica kui ka Tallinna-Narva suunal. Lisaks toimub Maanteeameti haldusalas pidevalt ka kohalike tähtsusega tugimaanteede uuendamine. Oleme taastanud vahepeal kärbitud kruusateede mustkatte alla viimise vahendid, igal aastal on selleks järgmise nelja aasta jooksul  7,5 miljonit eurot,“ vastas Simson.

Külliki Kübarsepp soovis täpsustavas küsimuses teada, kas  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hoomab tervikpilti Eesti riigis suurinvesteeringutest.

„See ei puudata ainult Rail Balticat, kindlasti on vaja mõelda ka idapiirile. Rahandusministeeriumis proovitakse leida investeeringuid maakondliku teenuskeskuste jaoks, et uusi taristuid ehitada. Tulemuseks on, mida ka Siseministeerium idapiiri puhul tunnistab, et meil on selgelt tööjõu puudus. Me ei suuda samaaegselt Eesti riigis kõikide nende objektidega tervikuna tegeleda. Kas olete seda mõju analüüsinud? Millised on need tagajärjed, kui me üheskoos kõiki neid hakkame arendama, nii majanduslikult kui tööjõu poole pealt?“ küsis Kübarsepp.

Kadri Simson vastas, et buumiaastatel moodustas ehitussektor ligi 10% meie SKP-st.

„Siis kriisiga see langes ja viimastel aastatel on jõutud optimaalse tasemeni, mis on 7% SKP-st. Ka enne kriisi ja enne kuumenemist oli 6 – 7% optimaalne tase.
Nüüd näeme, et tegelikult võiks tootlikkus ehitussektoris olla kõrgem kui see täna on. Seetõttu oleme majandusministeeriumis tugevdanud ehitusvaldkonda,“ rääkis Simson.