Artur Talvik päris, minister Simson selgitas: miks ringleb Rail Balticu tasuvuse kohta nii

Kadri Simson Jüri Ratas

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Artur Talvik küsis majandusminister Kadri Simsonilt,  miks ei lange Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (449 SE) seletuskirjas esitatud arvud kokku avaldatud AECOM-i aruandes esitatud arvudega.

Talvik palus majandusminister Simsonil esitada 2015. aastal täpsustatud AECOM-i uuringu tulemused, mis on seletuskirja järgi Rail Balticu rajamisega seonduvate otsuste ja rahastuskokkulepete aluseks.

Vabauudised avaldab majandusministri vastuse muutmata kujul:

“Rail Balticu projekti finantseerimiseks oleme Euroopa Liidu Innovatsiooni ja Rakendusametist
(INEA) taotlenud rahastust kolm korda (23.02.2015, 16.02.2016 ja 02.02.2017), INEA on
nimetatud taotlused rahuldanud. Kõik esitatud taotlused põhinevad rahvusvahelise
konsultatsioonifirma AECOM koostatud Rail Balticu teostatavus-tasuvusanalüüsi tulemustel
(
Feasibility Study for a Standard Gauge Separate Railway Line within the “Rail Baltica” Corridor
through Estonia, Latvia and Lithuania
, valmimisaeg mai 2011).

Leping teostatavus-tasuvusanalüüsi koostamiseks sõlmiti rahvusvahelise riigihanke tulemusel
12.04.2010. Riigihanke korraldajaks ning lepingu sõlmijaks Läti Vabariigi
transpordiministeerium. Teostatavus-tasuvusanalüüs valmis mais 2011 ning see koostati perioodil
2007-2013 kehtinud Euroopa Komisjoni juhendmaterjali alusel
1.

Kuna Rail Balticu rahastamistaotlused esitati pärast 2007-2013 eelarveperioodi lõppemist, viis AECOM esimese
rahastustaotluse esitamiseks aastal 2015 analüüsi kooskõlla Euroopa Komisjoni juhendmaterjaliga
perioodiks 2014-2020
2.

AECOM täpsustas Rail Balticu finantsanalüüsi kalkulatsioone tulenevalt
perioodil 2014-2020 kehtivatest juhendmaterjali tingimustest ning lähtuvalt uuendatud
baasandmetest (mh raudtee kasutustasu ühikmaksumus, opereerimiskulud jne).

Olulisim täpsustuste tulemus on Rail Balticu projekti finantsvajaku suurenemine 95,57%-le
esialgselt 66%-lt. Finantsvajaku suurus on oluline Euroopa Liidu rahastatavate projektide toetuse
suuruse arvutamise kontekstis. Finantsvajaku arvutamiseks lahutatakse projekti kuludest
puhastulu projekti tulemuste kasutusest.

Näiteks 100 eurose investeeringu puhul, mille tulemusel teenib taristu haldaja kasutustasudest 12
eurot, kuid millest hoolduskuludeks kulub 7,57 eurot, oleks finantsvajaku arvutus järgmine: 100
(investeeringukulud) – [12 (kasutustasudest teenitav tulu) – 7,57 (opereerimiskulud)] = 95,57
eurot. Sellelt finantsvajakult arvestatakse EL toetuse maht. 85% EL toetuse maksimummäära
puhul on toetuse määr 95,57%*85%=81,23% ja toetuse summa seega 81,23 eurot. 66%
finantsvajaku puhul oleks tulemuseks 56,1%

Täpsustatud andmetel põhinevad tulemused on sisse viidud eelnimetatud rahastamistaotlustesse.”

Vabauudised

Vabauudised on online uudiste- ja arvamuslugude portaal. Vabauudistes avaldatud seisukohad jms võivad aga ei pea vastama Vabaerakonna omadele.