Riigireformi sisu: tuleks pikema jututa kirja panna, mis on mingi ministeeriumi, ameti või

Krista Aru

“Mida tähendab riigireform tegelikult ehk kas on ikka vaja nii palju nõustajaid, äkki peaks hoopis sagedamini ütlema, et igaüks vastutab oma töö ja selle tulemuse eest ise?” küsib Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees, Eesti Rahva Muuseumi endine direktor Krista Aru oma arvamusartiklis.

Eesti riigiaparaat on liiga suur ja selle ülalpidamine on maksmaksjatele liialt suur koormus. Oleme seda korduvalt kuulnud ja öelnud, aga midagi ei ole muutunud. Vastupidiselt õigele tõdemusele kasvab ametnike ja teiste asjaõiendajate hulk. Kuidas see küll nii on: keegi nagu ei pea seda õigeks, ent riigiametid paisuvad ikkagi nagu pärmitainas.

Enamasti on see paisumine küll mitte ministeeriumis, vaid nende alla ja juurde loodud mitmetes sihtasutustes. See huvitav suundumus, kus ministeeriumid hakkasid sihtasutusi looma, sai alguse Euroopa Liidu toetustest.
Eesti oli ja on osaline Euroopa ühisraha jagamisel. Me tahtsime kõigest osa saada ja võtsime kõik üle ja omaks. Kaasaegse sõnastusega programmid vajasid muudkui uusi projektijuhte, kontrollijaid ja siis kontrollijate kontrollijaid.

Nii see aparaat kasvaski, sest nende ülalpidamiseks oli Euroopa raha ja siis polnud mõtet keelduda. Euroopa Liidu toetusest rahastatud teadusprojektide aruannete kontrollijad istusid koguni mitmes asutuses. Näiteks kontrolliti ühte teadusprojekti Eesti Teadusagentuuris, sihtasutuses Archimedes ja rahandusministeeriumis. Seega projekti aruannet kontrollis kokku vist kuus inimest.

Kui selgus, et 32 000 euro suurusest finantseerimisest oli kümme eurot kasutatud mitte kantseleitarvete ostmiseks, nagu oli plaanitud kaks aastat varem koostatud eelarves, vaid hoopis sõidukulude katmiseks, pidi teadlane, projektijuht, esitama kõikidele asutustele oma selgitus- ja seletuskirjad. Ja sellega tegelesid taas kolm asutust ja kuus inimest.

Kes sellised nõuded ja sellise korra on kehtestanud? Ikka Eesti ise. Ja selliste bürokraatlike lolluste ja takistuste armutust ülesmärkimistest tulekski alustada. Näiteid võib palju tuua ja mitte ainult teaduse vallast.
Minu meelest pole enam valdkonda, kuhu lõputu plaanide ja aruannete, kastikeste ja ringide täitmine poleks jõudnud. Olgem ausad: Eesti bürokraatiamasina (või selle üksuse) enda kehtestatud reeglid ja korrad on need, mis on bürokraatlikud ja takistavad normaalset asjaajamist.

Muidugi on asjal mitu poolt ja üks neist on ka see, et ametid ja ministeeriumite loodud üksused on sageli täis nn asendustegevusi, mida ju tegelikult pole kellelgi vaja ja mis enamasti on tekkinud väga lihtsal põhjusel: segased ettekirjutused, pikad käsu- ja juhtimisliinid. Vastutajat nende puhul sageli ei leia või on see nn kollektiivne vastutus. Vastutuse hajumine ja hajutamine on vähendanud inimeste kohusetunnet ja vähendanud töö sotsiaalset tähendust ja väärtust: kui sa ei vastuta, ei näe ka oma töö tulemust, ei saa rõõmustada ega kurvastadagi, pole võimalust end parandada ja õppima sundida.

Ma ei ütle, et ministeeriumites töötab palju ametnikke. Pigem ütlen, et häid, asjatundlikke ja tarku ametnikke tuleb hoida, neid õigesti rakendada ja neile õiglast tasu maksta. See, kuhu tuleks tõsiselt sisse vaadata, kelle tegevused ja vajadus nende tegevuste järel kriitiliselt üle hinnata, on just need ministeeriumite haldusesse loodud sihtasutused ja ametid. Aga siingi tuleks alustada sellest, et küsida, kas ja mida ja milleks Eestil vaja on?

Tuleks lihtsalt, suuremate sõnade ja fraasideta kirja panna, milleks on vaja ministeeriumi, milleks ühte või teist ametit ehk sihtasutust. Kas on ikka vaja igal pool nii palju nõustajaid, äkki peaks hoopis sagedamini ütlema, et igaüks vastutab oma töö ja selle tulemuse eest? Ja kes tõesti ei jõua ega jaksa, seda aidatakse.

Seega on minu meelest riigireformi käik väga lihtne: asendustegevused lõpetada, ülemäärane bürokraatia tühistada, riigi keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vastutus, kohustused ja ülesanded igas valdkonnas täpselt kokku leppida ja neist kokkulepetest ka kinni pidada. Ja iga inimese puhul peab olema eeldus see, et ta teeb oma tööd hästi ja ausasti, vastutab ka töö tulemuste eest. Inimest peab usaldama. Karistatakse ja piiratakse vaid neid, kes eksivad.

Vabauudised

Vabauudised on online uudiste- ja arvamuslugude portaal. Vabauudistes avaldatud seisukohad jms võivad aga ei pea vastama Vabaerakonna omadele.