Mailis Reps
Mailis Reps. MARKO SAARM/SAKALA/Scanpix
ARVAMUSLOOD KÕIK UUDISED Kultuur ja haridus

Tarmo Kask haridusministri kohustuslikust lasteaia ideest: käsumajandus ei sobi vabasse Eestisse

Haridusminister Mailis Reps soovib, et Eestis oleks lasteaed kõigile lastele kohustuslik. Selline käsumajandus ei sobi demokraatlikule ja vabale Eestile.

Mida tähendab laste kasvatamise mõistes konservatiivsus? Leian, et meie vanaemad, kes enamuses lasteaias ei käinud on saanud oma eluga igati hästi hakkama ka lasteaiata. Oleks solvav neid asotsiaalseteks pidada või arvata, et nad seetõttu elus hakkama ei saanud. Meie riigi loojad ei käinud keegi lasteaias. Lasteaed on sisuliselt 20. sajandi leiutis, varasemalt olid eelkooliealistel lastel eraõpetajad ja/või lähisugulastest järelvaatajad. Kõik said hakkama.

Liberaalne tsentrism, millena positsioneerib end Keskerakond on end presenteerinud kui liberaalset erakonda, mis peaks tähendama liberaalset maailmavaadet ehk olema salliva ühiskonna juurutaja ja erinevate inimeste ja soovide eest võitleja ning kaitsja.

Seega läheb Reps vastuollu oma erakonna olemusega, tahtes liberaalset ellusuhtumist asendada käsumajandusega sekkudes eraisikute ellu üleliigsete sanktsioonide seadmisega. Ma ei kujuta hästi ette, kuidas sellist utopistlikku ja ebarealistlikku kohustuslikku lasteaiateenistust hakatakse ellu viima. Kes maksab kulud, kui pere elab lasteaiast näiteks paarkümmend kilomeetrit eemal ja peres kasvab samal ajal mitu väikest last ning vähemalt üks pereliige on nagunii lastega kodus? Milleks juurutada ideed, mis oleks antud näites kahjulik kõigile osapooltele?

Kui laps ei ole näiteks kolmeaastaselt veel psühholoogiliselt valmis vanematest pikka aega lahus olema ja lasteaeda minema, siis kas Repsi arvates peaks riik saatma seetõttu ametnikud kodanike ukse taha ja viima jõuga kõik lapsed riigi järelvalve alla, sest muidu äkki lapsed ei arene sotsiaalseks indiviidiks või muidu toredaks ja heaks inimeseks? Millest selline veider järeldus?

Võib vaielda lõpmatult, kumb kasvatus annab paremat tulemust, kas ühe-kahe kasvataja raha eest kantseldamine 20 lapsega või 1-2 lapsevanema enese pühendamine ühele-kahele eelkooliealisele lapsele kodus.

Muide kaugtööd tegevad inimesed või end üles töötanud ettevõtjad ei pea iga päev „lennus“ olema. Inimesed on erinevad ja kõik, mis sobib Jürile ei pruugi sobida Jaanile. Pean mõistlikuks usaldada selles küsimuses lapsevanemaid, kes päevast päeva oma järeltulijaid paremini tundes kindlasti mõistliku otsuse teevad. Samuti pole inimeste elustiilid identsed. On väga palju vanakooli peresid, kus põhiliseks leivateenijaks on peres üks pool, tavaliselt mees ja pere teine pool on valinud enese pühendamise teatud elu etapis perele ja kodule. Kõik seda endale lubada ei saa ja on sunnitud viima 1,5 aastase lapse lasteaeda, et kuidagi omadega välja tulla. Ei saa pidada neid paremateks, järeldades, et isegi kui viimati mainituid on 94% ühiskonnast, siis antud mudel on jätkusuutlikum või kannab paremaid vilju.

Isiklikult ma ei usu, et kolmeaastaste seas nii suur protsent üldse lasteaias käib, pigem võib see nii olla kuueaastaste seas. Lisaks ei arva ma, et see number oleks saavutatud isiklike veendumuste või lapse heaolu esmaseks prioriteediks seades, vaid Eesti perede majandusliku kehva seisukorra tõttu, kus peredel lihtsalt enamasti ei jäägi muud üle, kui rakendada mõlema vanema aeg töö rügamisele, enamasti kellelegi teisele väärtusi ja suuremaid hüvesid luues.

Isiklikust kogemusest lähtudes võin järeldada, et lasteaias vaid lühikest aega käinud laps sotsialiseerus koolis väga hästi ja saavutab häid õpitulemusi. Iseloom aga on igal lapsel erinev, isegi kui kasvatus, keskkond ja vanemad on samad. Kõik ei pruugi olla seltskondlikud ekstraverdid, teised aga on seda sellest hoolimata, kas neil on lasteaia kogemus all või mitte.

Lasteaedades on väga palju puudusi. Näiteks viivad majanduslikus sundseisus olevad lapsevanemad oma võsukesed liigagi tihti lasteaeda tõbistena. Tagajärjeks on see, et nakatatakse ka ülejäänud rühmas käivad lapsed.

Kui peres aga on veel imikuid võib antud situatsioon olla teistele kodustele väikelastele lausa eluohtlik või vähemalt tervisele kahjulikum, kui rahulikult kodus tervelt kasvada ja suuremaks sirgudes juba tugevama immuunsusega haigustele vastu astuda.

Ka muid puudusi leiab lasteaedadest omajagu, olgu selleks siis toitlustus, olmetingimused, kõrged kohatasud, õpetajate ülekoormus, järjekordade pikkus jne. Mõistlik oleks hakata otsast lahendama neid probleeme, mitte proovida lüüa kõiki ühe vitsaga.

Lapsevanematele jäägu valikuvabadus. Kui enamus soovib oma last viia lasteaeda, siis on neil see õigus ja vabadus. Jäägu õigused ja vabadused oma lapse arengut juhtida ka teistele lapsevanematele. Erandeid on alati ja on peresid ning kohti ja olukordi, kus lapse lasteaeda viimine on karuteene talle endale või ülimalt raskendatud. Olgu selleks siis amet majakavahina või soov lihtsalt last kodus kasvatada. Taunin igasugust riigi jõulist sekkumist eraisiku ellu. Riik ei tohiks olla käskija, kes ütleb, kuidas kodanik peab elama, mida mõtlema või sööma. Leian, et vabad ja demokraatlikud väärtused vajavad kaitsmist ja perekond on püha ning puutumatu. Kõik näited, et kusagil teises riigis on midagi sarnast, on demagoogia.

Tegelikult võiks muidugi minister Reps ise eeskuju näidata. Oleme juba ajakirjanduse vahendusel saanud teada, et tema lapsepuhkust ei võta vedades lapsi töö juurde, kus siis riigi palgal olevad ametnikud tema last aitavad hoida, et minister ikka korralikult tööd saaks teha.

Tarmo Kask on Vabaerakonna liige