Vabaerakond: miks rikutakse Tartu Ülikooliga sõlmitud lepingut?

Vabaerakonna Riigikogu fraktsioon esitas arupärimise haridus- ja teadusminister Mailis Repsile.

Vabaerakondlased juhivad tähelepanu asjaolule, et kuigi viipekeelsete kurtide osakaal Eesti rahvastikust väike, on Tartu Ülikooli otsus õppekava sulgeda siiski suureks probleemiks. Rahvusvahelistele näitajatele tuginedes on viipekeele tõlketeenuse tagamiseks vajalik tõlkide arv 10% viipekeelt kasutavate kurtide arvust. Eesti vajab kuni 150 viipekeeletõlki. Seetõttu soovivad vabaerakondlased haridus- ja teadusminister Repsilt teada, millistele põhjendustele tuginedes langetas Tartu Ülikool otsuse sulgeda Eesti viipekeeletõlkide õppekavale tudengite vastuvõtmise alates 2016. aastast.

„Kuidas oli ministeerium nimetatud otsustusse kaasatud?“ päris arupärimise üle andnud Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige ja parlamendi sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm.

Samuti küsib Vabaerakonna riigikogu fraktsioon Repsilt, kas Haridus- ja Teadusministeeriumil on olemas selge tegevuskava, kus ja millal jätkatakse viipekeeletõlkide õpetamisega kõrghariduse, mitte täiendõppe tasemel. Viipekeele tõlkide õppekava sulgemise otsus ei ole kooskõlas põhiseaduse paragrahvis 28 sätestatuga, et puuetega inimesed on riigi erilise hoole all. Samuti ei ole sulgemise otsus kooskõlas ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooniga, töövõimereformi eesmärkidega ega ka 2013. aastal sõlmitud Tartu Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelise kokkuleppega, millega Tartu Ülikool vastutab eesti keele ja kultuuride õppekavagruppides, kuhu kuulub ka viipekeel ja viipekeeletõlgid.

Tartu Ülikool otsustas üliõpilaste vastuvõtu viipekeele erialal lõpetada 2016. aastal ja ”Eesti viipekeeletõlgi” õppekava täielikult sulgeda 2020. aastal.