Vabaerakond peab olulisimaks seniste valitsuste Euroopa Liidu poliitika ümbertegemist. Senised valitsused käsitlevad EL-i toetuste jagamisel Tallinna ja muud Eestit põikpäiselt ühe finantspiirkonnana, mis maksab muule Eestile järgmisel eelarveperioodil miljard eurot.

Vabaerakonna esimehe avalik pöördumine

Vabariigi Valimiskomisjon kinnitas meie erakonna valimisnimekirja, milles on 125 väärikat isiksust. Mul on hea meel, et meiega liitus seegi kord ka palju sõltumatuid kandidaate. Me andsime endast parima ja panime samuti kokku väga sisuka valimisprogrammi “Terve Eesti heaks!”. Ma tahan teid kõiki nende pingutuste eest südamest tänada. Me tegime ära kõik meist vähegi oleneva – me saime hakkama!

Terve Eesti heaks!
Terve Eesti heaks!

Kuigi Vabaerakond on sisenenud juba ammu valimiskampaaniasse, kutsun ma nüüd teid üles tegema veel ühte pikka pingutust – mobiliseerime oma jõud, et meie sõnumid jõuaksid ka valijateni.

Vabaerakonna valimisprogramm keskendub väga olulises osas sotsiaalmajandusliku mobiilsuse loomisele Eestis praktiliselt kõikides eluvaldkondades, et saavutada sidusam ja dünaamilisem ühiskond. Kuid erinevalt vasakerakondadest ei jaga meie ümber niivõrd raha, kui võimalusi.

Jüri Mõis tegi sajandivahetusel lühikest aega Tallinna linnapeana olles üleskutse, et tulge kõik Tallinna elama. Seda üleskutset võib võtta nii huumori kui kurva seaduspärasusena, kuid fakt on, et sel sajandil on Harjumaa elanikkonna arv koos Tallinnaga suurenenud ca 50 000 inimese võrra. Samal ajal on Eestist püsivalt teistesse riikidesse lahkunud ca 70 000 inimest. Lühemaajalise pendelrändega on seotud veelgi rohkem eestlasi.

Mida ma selle meenutusega öelda tahan? Isegi kui suurlinnatulede kutse jätkub ka järgmised 20 aastat samas vaimus, ei muuda see kuidagi olematuks asjaolu, et väljaspool Harjumaad ja Tallinna elab ka siis vähemalt 800 000 riigi kodanikku. Riik ei ole seega üksnes Tallinn ja meil on seda rohkem põhjust küsida, kuidas korraldada oma elanikele ka mujal Eestis väärtuslik töö- ja elukeskkond järjest kahaneva rahvaarvu tingimustes.

Vabaerakond peab siin kõige olulisemaks küsimuseks seniste valitsuste poolt kujundatud Eesti Euroopa Liidu poliitika ümbertegemist. Juba mitme valitsuse üksmeelne otsus on olnud jätta Eesti riigi majandusterritoorium Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks – Tallinn ja muu Eesti – jagamata.

Reaalses elus tähendab see, et uuel EL-i finantsperioodil kaotab muu Eesti selle otsusega miljard eurot oma arenguvõimalustes. Sellest 100 miljonit eurot kaotust tekib toetuse üldeelarve vähendamisest kolmelt miljardilt eurolt 2,9 miljardile eurole. Suurem osa, 900 miljonit eurot kaotust tekib aga kohustuslikust omaosaluse tõusust seniselt 15%-lt 45%-ni. Tänase poliitika tulemuseks on see, et EL-i toetused muutuvad kättesaadavaks vaid Tallinnale ja seda ümbritsevale “kuldsele ringile”.

Uuel EL-i finantsperioodil kaotab muu Eesti Tallinnale miljard eurot oma arenguvõimalustes.

Sama juhtub ka maaelu arengukavaga, kus eelmise perioodiga võrreldes oluliselt väheneva EL-i poolse toetuse saamiseks tuleb Eesti riigil leida omaosaluseks täiendavad 400 miljonit eurot. See on meie valitsejate lühinägelikkuse hind.

Teine suur otsus on see, et toetame Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusega Rail Balticu rajamist olemasolevale Tallinn – Tartu – Valga raudteeliini trassikoridorile. See on Eestile oluline keskkonna säilitamiseks. Samuti soovime selle megaprojekti panna teenima Eesti inimeste huve. Need huvid on ennekõike regionaalpoliitilised.

Kui jälgida erakondade programme, siis on Tallinn – Tartu, Tallinn – Pärnu ja Tallinn – Narva põhimaanteede neljarealiseks ehitamine, samuti Suurele väinale väikseimate võimalike keskkonnamõjudega püsiühenduse (silla või tunneli) rajamine saamas meie kõigi ühisosaks. Nii et valijad võivad siinkohal juba kergemalt hingata.

Samas on meie valitsused viinud viimased kümme aastat kiiret internetiühendust maale, kuid nende töötulemus “viimase miili” osas on ümmargune null – 160 000 maamajapidamist on jätkuvalt kaasaegse võimaluseta saada osa e-riigist ja rohkem kui tuhandest e-teenusest. Meie teeme selle lõpuks ära.

Läbikukkumine on ka valitsuse aktsiisipoliitika, mis põhjusel on eestlased viinud Lätti juba rohkem kui 400 miljonit eurot Eesti võimalikku eelarvetulu. Tagajärjeks on 60 kinni pandud maapoodi ja sulgemisohus piirkondlikud riigiasutused – ARK-i bürood, maakohtud, sünnitusosakonnad jms. Me toome aktsiisid tagasi Eestisse, et pidada üleval oma riiki.

Ka meie riigipidamise reformikavas on tähtsal kohal maakondlik regionaalhaldus. Me seadustame ministeeriumitele, ministeeriumi allasutustele, riigiametitele ja riigi sihtasutustele avalike teenuste piirkondlikeks haldusüksusteks maakonnad, mille alusel kodanikele suunatud universaalsed avalikud teenused – haridus, tervishoid, ühistransport, teedeühendused, side, korrakaitse, päästeteenused jms – peavad olema võrdselt kättesaadavad kõikides maakondades.

Viimastel kohalikel valimistel 2017. aastal kandideeris rohkem kui 3600 elanikku volikogudesse valimisliitudes. Nad said kokku 27% valijate häältest. Kuid mitte ükski valimisliit ei suuda seista oma õiguste eest olla siin päikese all. Selle töö on nende eest ära teinud Vabaerakond. Meie programmi demokraatia eestkoste, rohkem kui 20 seisukohta ja arvukad seaduseelnõud on kõik olnud suunatud just kodanike passiivse valimisõiguse (ehk õigusele olla valitud) kaitsmisele.

Meil on tervele Eestile mõtlev kultuuri- ja hariduspoliitika. Ja meil on tervele Eestile mõeldud sotsiaalkaitse, tervishoiu- ja perepoliitika. Me mõtleme aina rohkem ka tervena olemisele ja elamisele.

Kui me nüüd küsime, kes on vabaerakondlased, siis kõige rohkem hindame me ikkagi vabadust, isikuvabadusi, vaba tahet ja vaba valikut. Me äratame sellega oma kodanikes loovuse, ettevõtlikkuse ja teotahte. Viime nüüd oma seisukohad ka valijateni! Me saame sellega hakkama!

Kaul Nurm,
Vabaerakonna esimees