Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni asejuht kirjeldab, kuidas huvigrupid käivad erakondade

Krista Aru

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Krista Aru kirjutab sotsiaalmeedias, et on huvigruppe ja asutusi, kes soovivad oma teema või küsimuse tuua riigikogu komisjoni (majanduse, riigikaitse, sotsiaal-, kultuuri- või mõne teise) ette ja on seltskondi, kes tahavad kohtuda fraktsiooniga.

“Mõlemat sorti kohtumisi on aasta jooksul palju, aga sellist küllust (ehk isegi tungi), nagu on praegu, ma eelmistest kevadetest ei mäleta. Põhjus ja ka valikuprintsiip (kas komisjon või fraktsioon) on arusaadavad. Kui on tegemist küsimustega, mis puudutavad mitmeid huvigruppe ja mis on seotud mõne riigikogus arutlusel oleva või kohe riigikokku jõudva seaduseelnõuga, püütakse kohtuda komisjoniga. Ühiste eesmärkide täitmiseks koondunud seltskonnad aga peavad oluliseks oma seisukohtade tutvustamist fraktsioonile. Seda viimast eriti nüüd, mil kõik erakonnad on sõnastamas oma valimislubadusi 2019. aastal toimuvateks valimisteks,” kirjeldab Aru, kuidas huvigrupid käivad erakondade juures lobistamas.

Vabaerakonna fraktsiooni mitmetest külalistest jäävad eelmist nädalat kõige paremini iseloomustama noored. Esmaspäeval (4. juunil) kohtusime Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu ja neljapäeval (7. juunil) Eesti Noorteühenduste Liidu esindajatega. Kolm noormeest gümnaasiumi lõpuklassidest ja kolm noormeest kõrgkoolide magistrikursustelt. Midagi oli neis väga sarnast: julgus ja enesekindlus, läbimõeldud ja selged seisukohad, oskus esineda ja veenvalt kõnelda, viisakus ja korrektsus. Midagi oli aga väga erinevat. See erinevus ei tulenenud sellest, et gümnaasiuminoored puudutasid eelkõige kitsamaid ja laiemad teemasid, mis kõik olid ikkagi seotud koolielu ja haridusega ning noorteühenduste juhatuse liikmed seadsid esiplaanile küsimused, mis üldistatult on koondatavad arutleva ja kaasava demokraatia ning aktiivse kodaniku ümber.

Mõlemad seltskonnad olid targad, väga kursis poliitika ja avaliku eluga, teadlikud oma õigustest ja võimalustest ning tahtsid neid õigusi kindlamaks ja võimalusi avaramaks saada. Loomulik ju. Vahe, kui seda üldse võib vaheks nimetada, oli eelkõige tunnetuslik: gümnaasiuminoorte juures oli hästi aru saada, mis neid ärritas, mis neid muretsema pani ja mille üle nad rõõmustasid. Tudengid olid aga nii väljapeetud, nii kaalutud ja kaalutletud, et näis, nagu neid ümbritseks midagi, mida pole silmaga näha. Ainult üks küsimus tingis neis hetkeks kohmetu vaikuse ja tekitas isegi ebaluse. See küsimus puudutas noorte suhtumist kaitseväeteenistusse,” kiidab Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni asejuht noorte üleüldist ellusuhtumist.

Vabauudised

Vabauudised on online uudiste- ja arvamuslugude portaal. Vabauudistes avaldatud seisukohad jms võivad aga ei pea vastama Vabaerakonna omadele.