USA lähedal asuv Venezuela kerkib esile Iraani Ladina-Ameerika ambitsioonide sihtmärgina. Tundub, et Venezuela on USA-vastaste rünnakute potentsiaalse stardiplatvormina Iraani avakõned meelsasti omaks võtnud. Iraani kasvav sõjaline võimekus koos ballistiliste rakettide ja relvastatud droonidega, mis on võimelised Ladina-Ameerika pinnalt jõudma Floridasse, Georgiasse, Alabamasse, Louisianasse ja Texasesse, kujutavad juba praegu USA-le otsest ohtu. Pildil: Iraani president Ebrahim Raisi ja Venezuela president Nicolas Maduro lehvitasid Caracase Miraflorese presidendipalees 12. juunil 2023 Raisile pühendatud tervitustseremoonial. (Foto Yuri Cortez/AFP Getty Images kaudu)
Autor Majid Rafizadeh 16. märts 2024 kell 5.00 ilmunud www.gatestoneinstitute.org lehel.
Iraani režiimijuhtidel, mis ... on nõudnud "Surma Ameerikale", on nüüd ballistilised raketid, mis nende sõnul võivad jõuda USA-sse, ning nad väidavab, et neil on ka hüperhelikiirusega rakett, mis ühe raporti kohaselt "võib hävitada USA juba 2040.aastal sekunditega".
Venezuela näib olevat Iraani avalöögid mandril vabatahtlikult omaks võtnud.
Iraani režiim on lisaks Venezuelale ilmselt uurinud ka sõjalise koostöö võimalusi Nicaragua ja Kuubaga.
Nüüd on ülioluline mõista selle suureneva riikliku julgeolekuohu tõsidust.
Suures osas Bideni administratsiooni radari ja peavoolumeedia tähelepanu alt möödalibisenud ähvardav areng on järgmine: Iraani kavandatud laienemine Ladina-Ameerikasse Argentinast Mehhikosse.
Murettekitava hoolimatusega näib Bideni administratsioon olevat silma kinni pigistanud Iraani režiimi kooskõlastatud jõupingutustele luua sõjaline tugi otse Ameerika tagahoovis. Selle rahulolu tagajärjed on sügavad. Iraani režiim, mis alates 1979. aasta algusest on deklameerinud "Surma Ameerikale", omab nüüd ballistilisi rakette, mis väidetavalt võivad jõuda USA-sse ja väidab lisaks, et tal on hüperhelikiirusega rakett, mis ühe raporti kohaselt "suudab hävitada USA 40 sekundiga."
Ajalooliselt hõlmas Iraani strateegiate käsiraamat Lähis-Ida esindajate ja terrorirühmituste, nagu Süüria, Hezbollah ja Hamas, relvastamist ja sponsoreerimist, mille lõppeesmärk oli Iisrael hävitada, ning on alates 7. oktoobrist korraldanud rohkem kui 180 rünnakut USA huvide vastu regioonis.
Nüüd näib, et Iraan peegeldab oma sama "tulerõnga" poliitikat, et ähvardada USA-d Ladina-Ameerikast. Näiteks Iraan on meelitanud sarnaselt mõtlevaid sotsialistlikke režiime, nagu Venezuela, Nicaragua, Boliivia ja Kuuba, ning pakkunud neile relvi ja sõjalist toetust, näiliselt eesmärgiga kaitsta end ohu eest USA-st.
USA lähedal asuv Venezuela kerkib esile Iraani Ladina-Ameerika ambitsioonide võtmeisikuna. Tundub, et Venezuela on USA-vastaste rünnakute potentsiaalse stardiplatvormina Iraani avakõned meelsasti omaks võtnud. Aruanded sellistest allikatest nagu ProPublica on rõhutanud Iraani ja Venezuela ühise luureprogrammi loomist. See koostöö hõlmaks relvakaubandust; ID-de, passide ja pangakontode väljastamine; luureandmete jagamist ja logistilist tuge. Venezuela relvajõud on Iraani abiga – mis viitab nende sõjalise võimekuse ohtlikule suurenemisele – integreerinud oma arsenali ka relvastatud droone.
Iraani kasvav sõjaline võimekus koos ballistiliste rakettide ja relvastatud droonidega, mis suudavad Ladina-Ameerika pinnalt jõuda sellistesse osariikidesse nagu Florida, Georgia, Alabama, Louisiana ja Texas, kujutavad juba praegu USA-le otsest ohtu.
Iraani režiim on lisaks Venezuelale ilmselt uurinud ka sõjalise koostöö võimalusi Nicaragua ja Kuubaga. Mõlemad näivad olevat langenud Iraani võimu mõju alla. Iraani presidendi Ebrahim Raisi mullune visiit nendesse riikidesse rõhutas Iraani ja tema Ladina-Ameerika partnerite vaheliste sidemete süvenemist. Iraani sõjalaevad, mis silduvad Brasiilias vahetult pärast president Luiz Inácio Lula da Silva ametisseastumist, näitavad ka Iraani kavatsust piirkonnas sõjaliselt laieneda ja loob pretsedendi, mis peaks olema murettekitav Iraani ja rohkemate Ladina-Ameerika riikide vahelise koostöö suurenemise suhtes.
Teine murettekitav areng on Boliivia hiljutine kaitseleping Iraaniga, mis hõlmab droonide saamist. Boliivia ühinemine Iraaniga peaks kutsuma häirekella Iraani sõjatehnoloogia leviku potentsiaali kohta kogu lõunapoolkeral. Nagu Raisi oma hiljutisel visiidil rõhutas, hõlmavad Venezuela, Nicaragua ja Kuubaga sõlmitud koostöölepingud erinevaid sektoreid energeetikast biotehnoloogiani – rõhutades Iraani Ladina-Ameerikasse imbumise mitmetahulisust.
Lisaks lisavad hiljutised teated neljast USA-Mehhiko piiri ületada üritanud kinnipeetud iraanlasest, keda peeti terroriohuks, täiendava mõõtme Iraani ohuga Ladina-Ameerikas tegelemise kiireloomulisusele. See juhtum on ebameeldiv meeldetuletus võimalike tagajärgede kohta, kui lubame Iraanil Ameerika läheduses kanda kinnitada.
Ladina-Ameerika riigid on olnud viljakas pinnas ka Iraani salaluureoperatsioonidele ja terrorirühmitustele, eriti murettekitava juhtumina on esile kerkinud Venezuela. Paljastused, mis seovad Venezuela passide väljastamisega isikutele, kes on seotud terroristlike organisatsioonidega nagu Hezbollah, tõstatavad tõsiseid küsimusi Iraani mõju ulatuse kohta piirkonnas ja selle tagajärgede kohta USA julgeolekule.
USA esindaja Maria Elvira Salazar juhtis tähelepanu sellele, et selle uue geopoliitilise romantika ees silma kinni pigistamise asemel peaks Bideni administratsioon aktiivselt toetama poliitilisi jõude, kes jagavad oma pühendumust terrorismivastasele võitlusele ja piirkondliku stabiilsuse edendamisele. Ta lisas:
"Iraan on agressiivselt tugevdanud oma sidemeid läänepoolkeraga läbi Venezuela, Nicaragua ja Kuuba sarnaste sotsialismirežiimide. Nad otsivad võimalusi ka mujalt ning pole juhus, et Iraani laevad silduvad Brasiilias vaid kuu aega pärast sotsialismi võitu, mis võttis riigis võimu tagasi."
Iraani osalus varasemates terrorirünnakutes, nagu Iisraeli saatkonna ja juudi kogukonnakeskuse pommitamine Buenos Aireses, on samuti näited Iraani ekspansionistlikust tegevuskavast tulenevatest ohtudest. Muret peaks tekitama ka Iraani tõotus alates 1979. aastast "Surm Ameerikale" koos terrorismi mahitamisega ja uue geopoliitilise olukorraga Hiina ja Venemaa osas, mis mõlemad on Ameerika suhtes vaenulikud.
Iraani režiimi jõupingutusi oma sõjaliste tugipunktide laiendamiseks ja terrorirühmituste kohalolekut Ladina-Ameerikas tuleks vaadelda kui selget ja tõsist ohtu USA julgeolekule. Iraani tegevus, alates vaenulike režiimide relvastamisest kuni Ameerika-vastaste meeleolude õhutamiseni, nõuab kiiret tähelepanu. Suutmatus vastu seista Iraani pealetungile nii lähedal Põhja-Ameerikale võib kaasa tuua katastroofilised tagajärjed. Nüüd on ülioluline mõista selle suureneva riikliku julgeolekuohu tõsidust.
Dr Majid Rafizadeh on äristrateeg ja nõustaja, Harvardi haridusega teadlane, politoloog, Harvard International Review juhatuse liige ja Rahvusvahelise Ameerika Nõukogu Lähis-Ida president. Ta on kirjutanud mitu raamatut islami ja USA välispoliitika kohta. Temaga saab ühendust aadressil Dr.Rafizadeh@Post.Harvard.Edu
- Log in to post comments